Rahvuskubermangu tekkimist meenutades

Soode ja metsade tagune Mihkli kirik Pärnumaal (Lääne praostkond) sai Peterburi Jaani kirikus toimunud ürituse järel (8. aprillil) teiseks proloogi paigaks Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva tähistamisel.

12. aprilli õhtupoolik tõi 13. sajandist pärit Mihkli kiriku puupüsti rahvast täis. Aukülalisena oli kohal president Arnold Rüütel. Tulijaid võttis vastu vastsillutatud kirikutee ja selle äärde üles seatud ajaloomuuseumi näitus „Vabariigi ootuses“ (kuraator Tõnis Liibek). Protsessioon liikus pastoraadist kirikusse lippude lehvides.

Ühendamise tulemus
Kontsert-jumalateenistusel meenutati 100 aasta tagust sündmust, millega ühendati eestlaste asualad üheks. Ja toimus see Mihkli kirikus sellepärast, et omaaegne kubermangupiir jooksis läbi Mihkli kihelkonna, mille ala ulatus nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangu territooriumile. Venemaa Ajutine Valitsus otsustas 12. aprillil 1917 liita Liivimaa kubermangu eestikeelse osa Eestimaa kubermanguga. Selle tulemusena moodustati eestlaste asualal autonoomne rahvuskubermang, mis kümme kuud hiljem sai iseseisvaks riigiks.
Oikumeenilisel tänujumalateenistusel luges päevapalve piiskop Tiit Salumäe. Tähtpäevaga seotud kõne pidas peaminister Jüri Ratas, kes saja aasta tagusele otsusele viidates ütles: „Ühtset kuju ja kontuuri hakkas võtma see Eesti territoorium, mis on täna nii tuttav Eesti maakaartidelt, meie euromüntidelt, aga nähtav ka atlastes üle terve maailma. Tõsi, selle täpsema vormistamiseni jäi veel kolm aastat, kui sai üldjoontes paika praegune lõunapiir Läti Vabariigiga ning veidi varem kehtestus Tartu rahulepingu järgne idapiir.“
Peapiiskop Urmas Viilma meenutas vana pärimust, et just Mihkli kihelkond oli see paik, kus esimese preestrina teenis „Liivimaa kroonika“ autor Läti Henrik. Viilma sõnul ei ole rahvana püsimajäämine ja riigina enese teostamine saatuse ega ka õnne küsimus. „Ma tean, et meie vabaduse saavutamine on olnud Jumala kingitud soodushetkede arukate ärakasutamiste ning tarkade otsuste tulemus. Tänu Jumalale, et meie rahva helged pead ja juhid on neid hetki mõistnud ja märganud ning neist võimalustest ajaloos kinni haaranud.“
Jumalateenistusel laulsid Lihula koorid ning psalmi 33:12–22 laulis Eerik Jõks. Kirikupalvesse, mida ütlesid Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder ja liikmeskirikute esindajad, kanti maa ja rahvas ja valitsejad.

Kirik jääb
Eesti Rahvusmeeskoori (dirigent Mikk Üleoja) kontserdil „Tasase maa laul“ luges Uku Uusberg vahepalu Valdur Mikita loomingust. Küsides, mis on päris Eesti asi. Vastus peitub kirjaniku loomingus: aed ja peenramaa, kodukotus, tahtmine keeta moosi, mida keegi ei söö, tahtmine käia laulupeol, puulõhkumine, mis on kõige teraapilisem tegevus … Ja rahvas, kelle tähtsaim teos on viieköiteline soo kuivendamise käsiraamat, ei saa olla päris normaalne. Sellised humoorikad vahepalad siis.
Omariikluse sajanda aastapäeva tähistamiseks istutasid peaminister ja peapiiskop pastoraadi ette kaks tammepuud ning peapiiskop pühitses tähisega mälestuskivi.
Mihkli külas, kus on alla poolesaja püsielaniku, on pühakoda ligi 800 aastat eri põlvkondi vastu võtnud ja üle aastasadade püsinud. Peapiiskop küsis oma kõnes: „Mitu suitsu siin külas kargel novembriõhtul taevasse tõuseb? Mitmes aknas helgib tuli? Millal ilmuvad värskelt sadanud lumele maanteel esimesed jäljed?“ Maapiirkondade tühjenemisele viidates jagas Viilma rõõmu, et elu maal ei ole lõppenud ning aastasadu seisnud ja kasutuses olnud kirikud, kus endiselt toimuvad regulaarselt jumalateenistused, on selle tunnistuseks.
Peaministergi tunnistas, et Eesti on kaldu Tallinna ning Harjumaa poole. „Tahan siis öelda, et Eesti riigi 100. aastapäeva tähistamine ei võta meilt kohustust seda meie ühist riiki iga päev taasluua. Selleks, et maakondade ja valdade vanad või uued piirid ei lõhestaks meid sisemiselt, vaid säiliks koos tegutsemine ja teadmine, et üks Eesti on nii Läänemaal kui ka Võrumaal, nii Virumaal kui ka Pärnumaal.“
Sirje Semm

Eesti Vabariik 100 proloog Mihkli kirikus
Mälestushetk Mihkli kalmistul Vabadussõjas langenute mälestussamba juures.
Oikumeeniline tänujumalateenistus ja rahvusmeeskoori kontsert Mihkli kirikus.
Pastoraadi ette istutati kaks tamme ja avati Eesti Vabariik 100 tähis mälestuskivil.
Naiskodukaitse kostitas kirikulisi supiga.