Peapiiskop Andres Põder, kes meenutab Eesti Kirikule antud intervjuus lõppevat aastat, tunnistab, et ei unusta pühapäevakooli poissi, kes käe tõstis ja ütles, et tahab saada kirikuõpetajaks.

Ülikooli ja kirikut seob leping – koos sel aastal ametist lahkunud rektori Jaak Aaviksooga.

Lõppeval aastal oli Teil rohkelt ametivisiite, nii kodu- kui välismaal. Palun nimetage mõnda eriti meeldejäävat.

Nimetaksin märtsis toimunud Porvoo kirikuühenduse 10. aastapäeva tähistamist Cardiffis Walesis ja viibimist peapiiskop Udo Petersoo matustel Torontos mais. Kodumaal olen kogudusi  külastanud ja kirikuis jumalateenistusi pidanud üle 60 korra. Ei tahaks neist midagi eraldi välja tõsta, sest kõik on olnud olulised.

Lisaks on olnud hulgaliselt oikumeenilisi kohtumisi, kiriklikke ja riiklikke üritusi ning tööalaseid läbirääkimisi.  Huvitavat ja rõõmustavat oli palju. Head tahet, indu ja Jumala õnnistust võis kohata kõikjal.

Olete mitmes avalikkusele suunatud kõnes rõhutanud klassikalise peremudeli olulisust. Milline on kiriku ülesanne terve ja tugeva pere hoidmisel?

Esmane ülesanne on kuulutada evangeeliumi, õpetada ja aidata inimestel mõista oma rolli pereliikmena. Samuti pean oluliseks luua kogudustes perekeskseid töövorme: abielu- ja perekoole, korraldada pereõhtuid ja perelaagreid,  pidada perejumalateenistusi, palvetada perede eest.

Kui oluliseks hindate EELK rolli Eesti ühiskonna arengus?

Eesti ja Eesti ajalugu on väga tihedalt seotud luterliku kirikuga, seda rolli ei saa ka tänapäeval alahinnata. Evangeelse rahvakirikuna on EELK kutsutud teenima ja edendama nii üksikisikute kui kogu rahva vaimulikku elu. Täna võime seda ülesannet täita oikumeenilises koostöös teiste kristlike konfessioonidega.

Samas ei tohi kiriku võimalusi ülehinnata. EELK-l on seda enam anda, mida tugevam on tema usuline vundament, spirituaalsus ja  teotahe. 

Jõulurahu välja kuulutades viibisite esimest korda Jõgeva kirikus. Kas on veel EELK kogudusi, kus Te peapiiskopina käinud ei ole?

On päris palju. Oma elus olen külastanud siiski enamikku Eestimaa luterlikest kirikutest.

Iga viies EELK vaimulik on naine. Kas jätkuv naiste ordineerimine vaimulikuks, mille läbi nende arv kasvab, on Teie hinnangul loomulik tendents? Kas selle läbi ei muutu mehed vaimulikuna «ohustatud liigiks»?

Ei ole loomulik tendents. Naised on olnud ja on vaimulikena väga tublid, kuid nende tulek traditsiooniliselt meeste alale annab tunnistust meeste vaimsuse ja valmisoleku langusest. Jumal kutsub siis naisi. See ei tähenda, et ta mehi sel puhul kiidaks. Vajame nii kirikuna kui rahvana meeste usu, idealismi ja missioonitunde kasvu.

Välis-Eesti luteri kogudused on endale uut peapiiskoppi valimas. On teada, et Euroopas asuvad kogudused soovivad liituda Kodu-Eesti kirikuga ja kuuluda seega EELKsse. Kui olulise kirikukorraldusliku küsimusega on tegemist?

Tegu on väga suure ja keerulise kirikukorraldusliku küsimusega. Tänaseks pole Välis-Eesti kirik ega kogudused liitumissooviga EELK poole pöördunud.

«Kirik on alati uuenev,» kirjutate EELK kalendri saatesõnas. Mida uut toob Issanda aasta 2007 EELK-le, mil tähistame kiriku 90. aastapäeva?

EELK põhikirja kohaselt algab meie kiriku vaimulik elu ja tegevus rahva usulisel ja kõlbelisel kasvatamisel eesti rahva ristiusustamisega. Aastal 2007 möödub aga 90 aastat kiriku õiguslikust iseseisvumisest. Tahame seda tähistada praostkondades ja keskse aastapäevaüritusega Tartus. 

Kiriku elus on uuel aastal prioriteedina käsil liturgiakäsiraamatu menetlemine ja EELK  arengukava koostamine.

Millega jäi lõppev aasta meelde? Palun nimetage mõni meeldiv seik, mis Teile isiklikult omab tähendust ning jääb meelde aegadeks.

Meelde jäi lõppev aasta tõsise ja rahuliku tööaastana. Meie kiriku ja rahva jaoks eriliste sündmustena tõusevad esile E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo surm ja matus,  president Lennart Meri matusetalitus ning senise presidendi Arnold Rüütli ametist lahkumise ja president Toomas Hendrik Ilvese ametisse asumise jumalateenistus Tallina Kaarli kirikus.

Isiklikult jään meenutama hetke, kui üks vana ja ustav kirikuliige mu juurde astus ja, pisarad silmis, teatas, et palvetab alati minu ja meie kiriku eest. Ei unusta ka pühapäevakooli poissi, kes käe tõstis ja ütles, et tahab saada kirikuõpetajaks.

Küsis

Liina Raudvassar