Raamatuletilt

Näitlejaks ei õpita elu jäljendamise kaudu
Ilmunud on teatrimees Jaan Toominga mõtted kaasaja Eesti teatri lavastajatest, näitlejatest, näidenditest ja etendustest. Sekka traditsionaalsest teatrist Jaapanist ja Balilt, saami ja sölkupi šamanismist.
Näitlejatöö õnnestub kõige paremini siis, kui näitleja on proovis isetu, tühi, annab võimaluse rollil ilmuda. Siis toimub moondumine – nõiduda elusaks tekstis peituv tegelaskuju. Teater on kaduv kunst, tõdeb Tooming. Heal näitlejal on elutöö lõpuks nii palju haudu, kui palju on loodud rolle, iga etendusega loodud roll on kordumatu. Jah, teater on kaduv kunst, etendusega lõpeb ka üks kunstiteos, üks roll.
Keskpärane näitleja ei näe tegelaskuju, on tekstis kinni tuimalt, rumalalt. Andekas näitleja on innukas, ja kui jätkuvalt töötab, hakkab loodav kuju elama. Tõeline talent on vaataja jaoks rõõmupidu, mäng on lummav, kaasakiskuv. Geniaalne näitleja on see, keda juhib vägi, tema loodu pole siitilmast, iga etendus on talle rõõmupidu, tal on tuhat häält, tuhat hinge – teda ennast polegi olemas.
Näitlejaks ei õpita elu jäljendamise kaudu, elu ei ole kunst, kunst on enamat! Autor taunib lavastajate Normeti ja Jalaka liigseid elulisuse taotlusi. «Kõige hirmsam on nõue mängida iseennast ja olla idioot,» ütleb ta. «NO99 ja Von Krahl on kamba-, mitte suurte näitlejate teatrid.»
Lavastaja on interpreet, parim kokkusattumus on dramaturgi, lavastaja ja näitleja sümbioos nagu Molière. Meil on inimene, kellest see võiks saada, Uku Uusberg.
Paljude tänapäeva näitekirjanike, näiteks Andrus Kiviräha näidendites esineb küll head rahvalikkust, kuid küünilise naljaonuna ei saa luua midagi suurt. Suure rollita ei sünni paraku suurt näitlejatööd. Tooming arvab, et palju rohkem võiks lavastada ehedat klassikat, anda näitlejaile võimalus areneda, kui napib omi kandvaid tekste.
Juune Holvandus

Tõnu Lehtsaar. Suhtlemiskonflikti psühholoogia.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015

Hariv ja köitev raamat inimsuhete pingelise poole kohta. Konfliktid on paratamatud, kuid meie teha on see, kuidas me nendega toime tuleme. Konflikti on võimalik ennetada, seda on võimalik suunata konstruktiivse lahenduse poole. Kuid konflikt võib muutuda ka jõuks, mis laastab enesehinnangu ja pärsib inimsuhteid.
Raamat räägib sellest, mis konflikt on, kuidas see tekib ja areneb ning kuidas konflikti on võimalik lahendada. Sobib kõigile, keda huvitab suhtlemis­psühholoogia.

Liturgika.
Koostaja Kaido Soom.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015

Kirikuelu kese on jumalateenistus, mida analüüsib praktilise usuteaduse alldistsipliin liturgika. Et mõista, mis toimub kirikus, on vaja mõista liturgiat. Seni ei olnud eestikeelset liturgiaõpikut, mis aitaks mõista jumalateenistusel toimuvat. Liturgika raamat püüab seda lünka täita. Autorid on käsitlenud nii jumalateenistuse piibellikku tausta, õpetuslikke aspekte, ajaloolist kujunemist kui ka tänapäevaseid arenguid.
Raamatu koostamisel on andnud oma panuse Tartu ülikooli usuteaduskonna õppejõud, Eesti liturgilist elu mõjutavad praktikud ja erinevate konfessioonide liturgia valdkonna parimad asjatundjad.

 
Kristjan Luhamets.
«Massimõrv Tartu Krediidikassa keldris 14. jaanuaril 1919. a.»
Tartu Pauluse raamatupoes on trükise hinnaks 1 euro.
Eesti vabadussõja ajal maitses Tartu linn kolme nädala jooksul kommunistide võimu. Brošüür annab ülevaate ärevast perioodist siinpool rindejoont. Massimõrv jäi pooleli ja üle 90% vangidest pääses eluga, kui Kuperjanovi partisanid Eesti soomusrongi toel ootamatult Tartu linna sisenesid.

«Maarjamaa palverännaku PASS».
Koostaja Ingmar Kurg
Raamatukauplustesse on jõudnud hüva abimees rändurile, kes võtab sihiks külastada Jee­suse emale Maarjale pühendatud kirikuid Eestimaal. Ajaloolised Maarja-nimelised kirikud, mida 800 aasta jooksul on Eesti aladele rajatud, asetsevad maakaardil nii, et nendest moodustub kaks mõttelist ringi.
Rändur saab palverännakut alustades osta passi, et liikuda Maarjamaal mööda kaardile kantud rada ning fikseerida läbitud teekond passi kogutud templite näol. Passi igal leheküljel on kiriku lühiinfo. Info www.maarjamaa.eu.