Puhja orel sai uue hingamise

Laupäeval kogunes väike Puhja kirik rahvast täis. Tuldi osa saama sellest rõõmust, mis valitses seal tänu oreli taaspühitsemisele.

Imed sünnivad meie keskel endiselt, tuleb vaid julgeda unistada ja lakkamatult paluda. Nii on sündinud ka Puhja koguduses, kus peeti suurejooneline kontsert ennekõike Jumala auks, kes kõik lasi toimuda, aga ka paljudele toetajatele ja orelimeister Olev Kentsile. Tema kahe ja poole aasta pikkune töö jõudis lõpule.
Ajal, mil väiksed ja suured muusikud veel kontserdiks viimast proovi tegid, said huvilised kuulata Kadrina organisti Külli Eriksoni loengut Puhja kiriku oreli ajaloost. Organist Miina-Liisa Kuusemaa ütleb, et taotles kultuurkapitalilt raha ja umbes aasta kulus Eriksonil oreli uurimiseks. «Oluline on, et kui meil on selline inimene nagu Külli Erikson, tuleb tema andeid kasutada,» ütleb Kuusemaa, kes plaanib kogutud andmed trükis avaldada.

Kaunikõlaline ja pika elulooga
Selgus, et ühe manuaaliga ja pedaalita viie registriga oreli ehitas Puhja kirikusse Ernst Carl Kessler. Friedrich Wilhelm Müllverstedt, kes tema töökoja üle võttis, tegi 1881. aastal oreli ümber ning sestpeale oli sel juba kaks manuaali ja 17 registrit. Oreli remontinud Olev Kents ütleb, et pillis pidi olema 936 vilet, millest osa oli puudu või tugevalt vigastatud. Vanade eeskujul asendati uutega 393 tinavilet ja 23 uut puitvilet.
Oma ettekandes ütles oreliuurija, et «see orel on kaunikõlaline ja pika elulooga saadik ühe paiga minevikust, ühendades möödunud aegu tänapäevaga». Kontserdil esinenud muusikapedagoog ja viiuldaja Kalle Loona tõi aga välja selle oreli erilisuse: omaaegsetest pillidest ja oreli parameetritele esitatud nõuetest erinevalt on Puhja orel tunduvalt kõrgema heliga.
Pidupäeval oli kirikuliste hulgas ka koguduses kakskümmend aastat orelit mänginud praegune Paide koguduse organist Olaf Lääne, kes juba kümneaastase poisikesena jumalateenistusel muusikaga kaasa teenis. (Tema isa Jaan Lääne oli koguduse õpetaja 1956–1977.) Ta on meenutanud, et kirikuteenija pidi talle orelit tallama, sest mootorit ei saanud müra tõttu kasutada.

Tänu usaldusele
Üht suuremat Müllverstedti orelit Eestis taaspühitsedes ütles titulaarpraost Eenok Haamer, et «tänane püha on kinnitus, et inimesed on teinud Jumalat usaldades oma tööd». See tee on olnud raske, aga seda on saadud teha ainult tänu Jumala õnnistusele. Et Jumal on seisnud nende inimeste ees ja taga, nende kõrval, ja andnud tugevuse, et nad ei murduks.
Ta kutsus tähele panema, et selle rahva seas asub veel usk elavasse Jumalasse ja see ei kustu. See orel, mis inimesi kirikusse kutsub, saab olema rahu ja üksteisemõistmise orel. «Meie rahvana tahame alles jääda nagu see vana orel,» kuulutas Eenok Haamer ja kutsus inimesi edaspidigi jumalasõna ja orelit kuulama tulema.
Orel lasi end sel õhtul tõesti kuulata. Sellele aitasid kaasa organistid Miina-Liisa Kuusemaa, Anna Humal, Tuuliki Jürjo, Anneli Klaus, Merle-Linda Kangur ja Meelis Roosaar.
Lõputult võis imetleda ja kuulata Karijärve keelpilliorkestrit, kus mängib hulganisti eri vanuses andekaid lapsi. Neid juhatab koguduse juhatuse liige Eveli Roosaar. Jõulisust lisasid koguduse ansambel Dionysius, Puhja naiskoor Läte, Konguta segakoor, Tartu Pauluse ja Peetri koguduse kammerkoor, Nõo ja Otepää kirikukoor. Oma panuse andis bariton Kalju Õllek. Kõik see kokku oli üks suur hõiskamine, mis mitmeks tunniks kiriku täitis.
Rita Puidet