Pühakodade riiklikust programmist toetuste saajad

Riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» 2012. aasta eelarve on kinnitatud ja pühakodade restaureerimiseks eraldatakse 660 486 eurot.

Programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme konfessiooni pühakojad. Rahastamise eesmärk on programmi raames varem alustatud tööde lõpetamine.

Tööd jätkuvad
Pooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni taastamine, Ridala kiriku katuse remont, Ilumäe kabeli restaureerimine (kabel on olnud alates 2006. aastast muldpõranda ja tellingutega), Haljala kiriku seenkahjustuste likvideerimine, Harju-Jaani kiriku käärkambri katuse restaureerimine, Kuressaare Nikolai kiriku ning Priipalu kiriku katuse restaureerimine, Hageri vennastekoguduse palvela katuse avariirestaureerimine (katus kukkus 2011. aasta kevadel lume raskuse tõttu sisse).
Samuti eraldatakse toetusi omafinantseeringu katteks Naissaare ja Esku kabelile ning Risti, Avinurme, Mihkli ja Rõuge kirikule. Need kirikud on aktiivselt taotlenud ja saanud valdava osa restaureerimistoetusest väljaspool pühakodade programmi.

Pöide on nimekirjas
Alustatakse ka uute projektide rahastamisega, mis hõlmavad kriitilises seisus olevaid avariilisi kirikuid. Kõige suuremas mahus toetatakse Pöide kiriku katuse avariirestaureerimise alustamist, mis on aastaid olnud pühakodade programmi plaanis, kuid eelarve vahendite vähesuse, tööde mahukuse ning kõrge maksumuse tõttu on oma järjekorda oodanud. Üks suuremaid projekte on ka Tapa kiriku katuse avariirestaureerimine.
Väiksemaid avariiliste tööde toetusi antakse Kassari kabelile rookatuse paigaldamiseks, Järva-Jaani kiriku kooriruumi katusekonstruktsiooni toetamiseks, Simuna kiriku tormikahjustuste likvideerimiseks ja Haapsalu metodistide palvela katuse remondiks. Jätkatakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimist.

Koostöös kultuuri­ministeeriumiga
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul ei kata pühakodade programmi eelarve raha tegelikke vajadusi, kuid suureks abiks on kultuuriministeeriumist eraldatavad otsetoetused, mille maht sel aastal on ligi 900 000 eurot.
«Muinsuskaitseamet omalt poolt sooviks panustada meie kultuuriväärtuse säilimisse veelgi suuremas mahus. Reaalselt tuleb aga endale aru anda, et see on parim, mida praegu teha suudame,» ütles Uustalu. «Tänu erinevatele partneritele – kultuuriministeerium, kohalikud omavalitsused, kogudused ja paljud eraisikud – õnnestub meil igal aastal päästa mitmed olulised ajaloolised hooned. Loodame, et koostöös suudame edaspidi teha veelgi enamat ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamisel tulevastele põlvedele.»
Täpsem ülevaade riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» eraldistest on kättesaadav muinsuskaitseameti kodulehel: http://www.muinas.ee/sinule/omanikule/puhakodade-programm.
Meeli Hunt,
muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõunik