Praostkond, kus noortetöö aktiivsus kasvab

Lääne praostkond pidas oma sinodit 12. mail Märjamaal. Lisaks möödunud aasta kokkuvõttele tõstatus vaimulike palga teema.

Märjamaa nimele kohaselt tervitas Märjamaa kirikusse sinodi avajumalateenistusele siirduvaid sinodilisi kevadiselt vihmane ilm. Piiskop Tiit Salumäe jutluses jäi kõlama mõte, et Jeesus ei ole meiega üksnes läbi eriliste sündmuste, vaid igal päeval, ja kui ta annab meile ülesande, siis annab ka oskuse seda täita. Kuidas see praktiliselt Lääne praostkonnas 2021. aastal teostus, seda arutati terve päeva jooksul Märjamaa koguduse majas sinodikoosolekul. Päev oli sisukas, pastor loci Illimar Toomet koos koguduserahvaga külalislahke ja korduvalt kõlas sõnum, et kogudused on koroonakriisist jõudsalt väljunud või väljumas.

Viis valdkonda

Lääne praostkonnas on sage vaimulike konverentside pidamise traditsioon ja seetõttu sinodil üksikutele koguduste tegemistele enam ei keskenduta, vaid vaadeldakse praostkonna tegemisi valdkonniti. Oluliseks peeti eraldi välja tuua muusika-, noorte-, laste-, diakoonia- ja misjonitööd. Kõikides valdkondades tõsteti esile mullu augustis toimunud suursündmust Missio Läänemaa „Rõõm vabadusest“, milles osales 27 kogudust ja toimus üle 80 ettevõtmise.

Lia Salumäe sõnul said panustada koorid ja erinevad muusikud nii kirikutes kaasa teenides kui ka ühendkooriks missio peajumalateenistusele Haapsallu koondudes. Toimus ka SA Läänemaa aasta teo tunnustuse pälvinud lastelaager Ridalas (Martna koguduse eestvedamisel) ja oikumeeniline noorteõhtu Haapsalus. Viimasest kasvas välja kord kuus toimuv regulaarne oikumeeniline noorteüritus, kuhu on kogunenud 25–30 noort. Noortetööd juhtiva õpetaja Kristo Hüdsi hinnangut, et mullu oli õnnistatud aasta praostkonna noortetöö, mille aktiivsus on kasvanud, ei kuule just sageli meie sinoditel.

Diakooniatöö kohta ütles Tiina Võsu, et piirangud küll takistasid, ent siiski jagati humanitaar- ja hingeabi ning näiteks viidi viiruse tõusulaine ajal inimestele vajalikku kaupa koju. Ka lastetöö säilis vaatamata piirangutele kuues koguduses. Välja anti ka abipraosti kirjutatud lasteraamatu „Ott, vanaisa ja teised“ uus trükk. Lastetöö juht Külliki Valk julgustas töötegijaid julgemalt koolidega koostööd tegema.

Peapiiskop Urmas Viilma tegi päeva lõpus ettepaneku, et valdkondade ritta võiks lisada meediatöö: „Järgmine aasta võiks keegi anda ülevaate sellest, kuidas kogudus on olnud nähtav kohalikul, praostkondlikul, üldkiriklikul või riiklikul tasandil meedias. Meediakünnise ületamine on muutunud üha lihtsamaks. Meil on palju võimalusi oma kohalolu avalikkuses parandada.“ Kõlas ka piiskop Salumäe ettepanek, et iga Eesti Kiriku tellija võiks aasta jooksul leida ühe uue tellija. See oleks oluline panus meediatöö arengusse.

Vaimulike palgakorraldus

Uus aruandlussüsteem on sinoditele toonud praostide ettekanded, mis ei keskendu enam niivõrd praostkonna möödunud aastale (see info on kättesaadav aruandluskeskkonnas), kuivõrd teemale, mida konkreetne praost hetkel kõige olulisemaks peab. Praost Kaido Saak valis rääkimise vaimulike palgakorraldusest.

„Päris sageli kostub väiteid, et palgast rääkimine on kirikus kohatu,“ kõneles praost ja lisas, et ei pea seda õigeks ja on apostel Paulusega sama meelt, et tööline on oma palka väärt, ka kirikus. Ta viitas, et vajalik oleks üldkiriklik süsteem, et tagada vaimulike majanduslik toimetulek ja sotsiaalsed garantiid. Tegi ka ettepaneku, et võiksid tekkida teenitavate koguduste grupid, mis tagaks õpetaja täistöökoha ja normaalse tasu.

Väide, et kogudustel pole raha, ei päde praosti sõnul. Ta võttis aluseks mullused laekumised kogustele praostkonnas, arvestas sellest pool maha muudeks kuludeks. „Jagame selle summa omakorda meie üheteistkümne vaimuliku vahel, arvestame sotsiaalmaksu maha ja saame kuupalgaks 1940 eurot igaühele, kaasa arvatud osalise koormusega olijad. Mõni kindlasti ütleb, et see aritmeetika on meelevaldne (ja nii see kindlasti ongi), aga samas ei saa ka väita, et pole raha. Küsimus on sageli siiski prioriteetides, mida me oluliseks peame,“ tõi Kaido Saak esile, rõhutades, et vajame selles küsimuses koguduste ja kirikuvalitsuse koostööd ning EELK suurim varandus on haritud ja motiveeritud vaimulik.

Peapiiskopi sõnavõtt

Peapiiskop Viilma pidas oluliseks palgateema tõstatamist ja nõustus praostiga, et vajalik oleks koostöö: „See pole ei koguduste ega konsistooriumi süü, et õpetajad ei saa piisavalt palka. See on meie tänane olukord, mille lahendamisse peame panustama.“ Ülemkarjane juhtis tähelepanu, et kogudused peavad kõik oma võimalused läbi kaaluma, tuues näiteks ühe koguduse, kus on umbes 100 hektarit maad, millest enamik metsa, aga majandada seda ei soovita ja õpetaja saab palgatoetust kirikuvalitsusest.

„Kui tahame, et meil oleks ühine palgasüsteem, siis peavad olema ka ühised ressursid. Kui ühiseks ressursiks valmidust ei ole, siis ongi nii, et põhilise osa peab panema kogudus ja konsistoorium lisab sinna mingi osa keskkassast. Kirikuvalitsus on juba aastaid soovitanud vähemasti 1,5 miinimumpalka vaimuliku tasuks täiskoormusega. Kui kogudused sellega kaasa ei tule, siis pole soovitusest abi,“ nentis Viilma.

Lisaks artikli alguses viidatud meedia valdkonnale lisatähelepanu andmise nõule pani ülemkarjane Ukraina sõja foonil kogudustele südamele, et läbi tuleb mõelda kriisikava. „Tegelen veidi šokiteraapiaga, ent see on vajalik. Teie olete koguduse juhid ja vastutate! Me ei kujutanud ette, et võiks juhtuda see, mis praegu Ukrainas toimub. Kristus annab meile julguse teha otsuseid, kui asjad peaksid kätte tulema, aga hea oleks pidada plaani,“ lõpetas peapiiskop oma sõnavõtu tõsises toonis.

Kätlin Liimets

Lääne praostkond

16 kogudust: Haapsalu, Hanila, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Nõva, Piirsalu, Ridala, Varbla, Vormsi

Praost Kaido Saak, abipraost Külliki Valk

Annetajaliikmeid 1115 (+22 võrreldes 2021. aastaga)

Ristimisi 44 (+19), leeritamisi 32 (+11), matuseid 125 (–2)