Põlvamaa vaimulikud said kokku Podmotsas

Põlvamaal on tavaks saanud, et kord-paar aastas kutsub maavanem Ulla Preeden maakonna vaimulikud kokku oluliste teemade üle mõtteid vahetama ja üksteise olemasolust jõudu ammutama.

12. juunil leidis järjekordne kohtumine aset üsna Eesti-Vene kontrolljoone lähedal Podmotsa tsässona juures.
Podmotsas oli külalisi tervitamas Värska õigeusukoguduse preester isa Sakarias Leppik, kes kõneles tsässonate olemusest ja tähendusest.
Niisuguseid külakabeleid on püstitatud palverännuteede äärde sobiva vahega, et teelised neis oma ettenähtud tunnipalvuseid pidada saaksid ning halva ilma korral on neid kasutatud ka ööbimiseks.
Kohalikud tsässonavardjad Nikolai ja Maie rääkisid 19. sajandi lõpust pärineva, Setomaal vanuselt teise, 1763. aastal ehitatud ja põlenud kabeli järeltulija ajaloost, tänapäevast ja tulevikulootustest.
Samal ajal püstitati selle laudisvoodri ja laastukatusega palktsässona lähedale suurt kollast aknaraami, mis peaks inimesi lähemalt ja kaugemalt Podmotsa küla ja selle ümbrust imetlema meelitama.
Maavanem ja külalised käisid ka rannas imetlemas üle vee paistvat Kuulja kirikut, mis aga riikidevahelise kontrolljoone tõttu asub kohaliku rahva jaoks enam kui 80 kilomeetri kaugusel, ehkki on linnulennult vaid napilt kilomeetri jagu eemal.
Samas arutleti omavahel selle üle, milliseid muutusi võimalik piirilepingu sõlmimine kahe riigi vahel piiriäärsete alade elanikele kaasa toob ning kuidas rahvas praegu toimuvatesse protsessidesse suhtub.
Leiti, et oluline on püüda veenda Vene poolt kohalike jaoks piiriületusvõimalusi lihtsustama.
Toomas Nigola