Piibliselts tutvustab reformatsiooni pärandit

Eesti Piibliselts on reformatsiooni juubeliaastat tähistanud teemakohaste näitustega mitmel pool Eestis.

Septembri lõpuni saab reformatsiooni ja emakeelse Piibli loole pühendatud väljapanekuga tutvuda Haapsalus, Kosel ja Kullamaal. Eriti esinduslik näitus on homseni avatud aga Tallinnas rahvusraamatukogus.
Külastajad võivad seal tutvuda koopiate ja faksiimileväljaannetega XVI sajandil hispaania, poola, sloveenia, soome, ungari ja veel paljudes teistes keeltes välja antud piiblitest. Kui meie jaoks seostub reformatsioon eelkõige Saksamaal toimunuga, siis näitusel võib selle koostaja, Eesti Piibliseltsi peasekretäri Jaan Bärensoni sõnul igaüks veenduda, et tegemist oli pöördelise sündmusega kogu Euroopa jaoks.
Lisaks sellele on võimalik aga näha ka rahvusraamatukogu kogudes ja EELK konsistooriumi arhiivis leiduvaid haruldasi trükiseid. Peale piiblite saab uudistada Martin Lutheri teoste kogumikku, 1650. aastal välja antud püha maa reisijuhti ja muudki.
Näituse teostamisel olid peale rahvusraamatukogu abiks Cambridge’i ülikooli raamatukogu, EELK konsistoorium, Eesti Keele Instituut, Ungari Instituut ning välismaa piibliseltsid.
Ent reformatsiooni ja emakeelse Piibli tähtsusele tuleb tähelepanu pöörata ka pärast juubeliaasta lõppemist. Eesti Piibliseltsil on näiteks unistus asutada Saksamaa eeskujul ka Eestisse piibliteemalisi hariduskeskusi. Neid võiks Bärensoni arvates avada näiteks Jüris, Kambjas ja Kullamaal – kohtades, mis on mänginud olulist rolli eestikeelse piiblitõlke ajaloos.
Piibliselts peab evangeeliumi kuulutamise kõrval nimelt tähtsaks ka hariduslikku tegevust. Vähe on ju Euroopas selliseid rahvaid, kelle kirjakeele kujunemisel poleks olulist rolli mänginud piiblitõlkijad. Samuti andis reformatsioon tõuke emakeelsele kooliharidusele ning kaudselt seega ka Eesti Vabariigi ja teiste kaasaegsete rahvusriikide tekkele.
Rain Soosaar