Piiblipäeval kõneldi usupuhastusest

Et usupuhastus võib olla vaimne ja keeleline, sai kuulda piibliseltsi järjekordsel, 28. konverentsil.

Lause „Mees on teise inimese jaoks hunt“ on segadust tekitav. Aga nii kõlab levinud ladinakeelse mõttetera eestikeelne vaste. Teame seda vanasõna kui „Inimene on inimesele hunt“. Aga kas inimesel on maksa- või südamemõtted? 

Just sarnaseid keelelisi, aga ka vaimseid karisid tuleb kogu aeg ületada piiblitõlkijatel. Seoses praegu käsil oleva uue piiblitõlkega kõneles keeleteadlane Mart Rannut piibliteksti funktsionaalsest tõlkest, millega püütakse säilitada lähteteksti mõju. Tänapäeva inimesele on Piibli sõnumit keeruline mõistetavaks teha, seda enam, kui puudub mõistmiseks vajalik taust. 

Iiobi raamatu tõlkimise probleemidest kõneles lähemalt teoloogiadoktor Urmas Nõmmik, keele ja identiteedi küsimustest Iisraelis kaks sajandit enne ja sajand pärast Kristuse sündi teoloogiadoktor Randar Tasmuth (fotol). 

Seltsi peasekretär Jaan Bärenson meenutas oma ettekandes kaht olulist tähtpäeva. Kuigi juba 1804 oli asutatud Briti ja Välismaa Piibliselts, oli 19. sajandi lõpus selge, et Piibli tõlkimiseks on vaja jõud ühendada. Takerdudes ajaloo keerdkäikudesse jõuti selleni alles mais 1946, mil asutati lõpuks Ühinenud Piibliseltsid. Eestis ulatub piibliseltsi tegevus 19. sajandisse, seltsi taastamisest sai aga tänavu 30 aastat.

Bärenson ütleb, et lisaks keerulisele piiblitõlkimisele tuleb meie põlvkonnal õppida moodsat tehnikat kasutama. Seda seepärast, et usuteaduse instituudis toimunud konverents tuli osaliselt Zoomi kolida.

Tõlketööga jätkatakse ja peatselt  võiks meie lugemislaual olla uus ja tänapäevasema keelekasutusega pühakiri. 

Rita Puidet