Piiblipäevade ajaloost

Esimesed piiblipäevad toimusid 28.–30. aprillil 1979. aastal Tallinna Kalju koguduses, ühispalvega esimesel õhtul Olevistes.

Juba aasta varem oli analoogne üritus toimunud Nõmme palvelas, kuid nüüd saadi sellele Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu ametlik toetus.
Kuigi laste- ja noortetöö oli nõukogude ajal kogudustes tugevalt piiratud (keelatud), muutusid 1970ndate lõpus noored julgemaks. Mitmes koguduses toimus organiseeritud noortetöö, näiteks Oleviste sügis- ja kevadõhtud, Vikipalu laagrid, Kalju noorte konverentsid. Repressioonide hirm oli nõrgenenud.
Nii võtsid tolleaegsed koguduste ja liidu juhid enda peale vastutuse lubada lubamatut ja kaitsta uut üleriigilist ettevõtmist julgeoleku sekkumise eest (Katariina Allikas, „Noorte Piiblipäevade eellugu ja sünd“, 2005, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi aastatöö). Moodustati vabariiklik noortenõukogu, mille ülesanne oli noortetöö tasakaalukas suunamine ja sidepidamine liidu juhtidega. Mitmed toonased noored tegijad on tagantjärele kõrgelt hinnanud liidu juhi Robert Võsu julgustavat ja ettenägelikku tegevust.
Algusaegade piiblipäevad toimusid peamiselt maipühade ajal Tallinnas (Nõmmel). Alles 1991. aastal viidi noorteüritus liikvele teistessegi linnadesse. Esimeste piiblipäevade korraldajateks olid praegugi tuntud vaimulikud juhid nagu Jaan Bärenson, Ingmar Kurg, Indrek Luide, Helari Puu. Jutlustasid Jüri Puusaag, Joosep Tammo, Aamo Remmel, liidu juhina Robert Võsu jpt.
1981. aasta piiblipäevade kokkuvõttest selgub, et osales juba 300 noort ning oikumeenilise mõõtme andsid üritusele EKB Liidu koguduste noori tervitama tulnud luteri kiriku õpetaja Tiit Salumäe ja metodisti pastor Üllas Tankler.
Peale piibliteemaliste ettekannete ja noorte enda tunnistuste sai piiblipäevade oluliseks osaks kogudustes tekkinud noorteansamblite mängitud moodsa stiiliga muusika. See tekitas ka teatavaid erimeelsusi eri põlvkondade vahel ja koguduste juhtidega. Kuid noorte jaoks oli auasi esineda piiblipäevadel ning see omakorda aitas kaasa noortetöö laienemisele üle Eesti.
Paljud praegused koguduste töötegijad (sh allkirjutanu) said vaimulikult puudutatud ning leidsid oma kutsumuse piiblipäevadel. Muidugi oli olulisel kohal ka noorte omavaheline kohtumine ja uute sõprussuhete loomine, nagu see on praeguseni.
Läbi aja on piiblipäevad säilitanud oma olemuse ja eesmärgi julgustada ja suunata noori järgima Jeesust. Muudatused on pigem vormilised, otsides just sellele ajale omaseid meetodeid ja teemasid, mis noori kõnetavad. Võrreldes algusaegadega on kasvanud piiblipäevade korraldamisel koostöö teiste konfessioonidega.
Erki Tamm,
Eesti EKB Koguduste Liidu president