Peetelil jätkub armulauakarikaid

Tallinna Peeteli koguduse taasasutamise 20. aastapäeva ehtis eriline ja südamlik sündmus: tagasi koju jõudis kunagine armulauakarikas.

Tegelikult veel ka hõbedane kann. Kantsler Urmas Viil­ma leidis ühel päeval värskelt Tallinna toomkirikusse ametisse asudes üht vähem kasutatavat seifi avades teiste asjade tagant ilmselt seal kauem seisnud karika ja kannu. Oksüdeerunud nõude puhastamise järel ilmnesid neil Peeteli kogudusele viitavad kirjad, karikal on aasta­arv 1931 ja kannul 1936. Kann on suurem, karika kõrgus u 15 cm.
«Sel perioodil kirikuhoonet veel ei olnud,» ütles õpetaja Avo Üprus. Ka kirjalikud allikad kinnitavad, et need on kunagised koguduse liikmete, kelle nimedki kirjas, annetused.
Kuidas sattusid armulauariistad toomikirikusse hoiule, ei ole praegu teada. Võis olla, et sõja ajal, kuid ka pärast kurja aastat 1962, kui kirikuhoone filmistuudioks muudeti. Nüüd andis Urmas Viilma nad kõigi üldiseks rõõmuks ja kasuks Peetelile jälle üle.
Seni oli kogudusel mõistagi kasutusel armulauakarikas, kuid mingil põhjusel oli see vajunud töö käigus jalast pisut vildakaks. Emeriitpeakap­lan Tõnis Nõmmik märkas seda kord ühel ühiskasutusel ja tõi nüüd omalt poolt tähtpäevaks Peetelile uue, suurema karika ja pateeni.
Tal oli kavas ühtlasi võtta ja viia vildakas anum parandusse, nagu ta mainis üleandmissõnavõtus. Ka Tõnis Nõmmiku antud kingitus võeti üldise elevuse, rõõmu ja tänuga vastu. Niisiis on Peeteli kogudusel nüüd, pärast senise karika õgvendamist tervelt kolm armulauakarikat kasutada.
Juune Holvandus