Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2021

Esimesel jõuluööl Petlemmas olid vastsündinud Jeesuse esimesteks tervitajateks tema vanemad Maarja ja Joosep. Nad olid leidnud lapsele sündimiseks turvalise ja rahuliku paiga, eemal võõraste kärast. Sel aastal veedetakse paljudes kodudes jõuluõhtu esimeste jõulude eeskujul – jõululapse sündi tähistatakse kitsas pereringis. Keerulised ajad ei luba meil pühitseda jõule koos sõprade ja tuttavatega. Kõigi jaoks on kõige turvalisem paik kodu. 

See võib tunduda mõne jaoks liiga tavaline, kuid Jumal suudab muuta ka tavalise imeliseks. Jeesus sündis lihtsas peres, mis ei olnud ideaalne ei tollases ega tänases tähenduses. Jeesuse ema Maarja jäi lapseootele veel enne abiellumist. Nõnda kihlus Joosep Maarjaga, kes ei oodanud tema last. Küllap inimesed sosistasid, imestasid ja mõni mõistis ka hukka. 

Aga Jumal valis endale sündimiseks välja just sellise lihtsa perekonna ja kodu. Jeesus, Maarja ja Joosep moodustasid Jumala tahtel Jumala enda perekonna. Nõnda on Kristus valmis olema pereliikmeks igas perekonnas. Tingimuseks vaid, et selles peres valitseks usk jõuluööl inimesena sündinud Jumala Pojasse, Issandasse Kristusesse, ning armastus isekeskis.

Seda, et Jeesus sündis kõigi inimeste Päästjana, meenutab meile ka inglite jõuluöine sõnum karjastele: Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.(Lk 2:10–11)

Jõululaps sünnib igal aastal igasse peresse, kuid ka igasse haiglasse, hooldekodusse ja lastekodusse. Ta sünnib igasse tuppa, palatisse ja kambrisse, kus jõuluimet ootab kasvõi üksainus üksik ja igatsev silmapaar. Jeesus teab, mida tähendab olla näljane ja janune, kodutu ja alasti, haige ja vangis, pikisilmi oodates, et keegi tuleb vaatama või ruttab appi. 

Jeesus ise tuleb appi. Tuleb toeks ka kõigile neile, kes isegi jõuluõhtul peavad politseinike ja päästjatena, õdedena ja arstidena, mitmete teistegi ametite esindajatena seisma meie ja kõigi teiste elu, tervise ja turvatunde eest. Seepärast helisegu jõuluõhtu ja jõulupüha kirikukellad ristirahva tänuavaldusena kõigile neile, kes Kristuse eeskujul annavad endast kõik, et ligimese tervis ja elu oleks hästi kaitstud ja hoitud.

Tänulikkust ei tohiks kunagi piirata. Eriti jõuluööl, mil Jumal kinkis meile oma Poja. Maskid, mida igapäevaselt enda ja ligimese kaitseks kandma peame, õpetavad meid pilguga tänama. Eriti kaunilt kõlavad naeratavate silmadega lausutud tänusõnad. Ärgem hoidkem siis kokku südamest tulevate õnnistussoovidega, mida üle maskiserva saame silmadega üksteisele heldelt jagada isegi distantsilt.

Olgu Kristuse sünniime meie maale ja rahvale õnnistuseks algaval jõuluajal ja uuel Issanda aastal 2021!

Urmas Viilma,

peapiiskop