Pauluse koguduse seitse sõpra kutsuvad osalema

Tartu Pauluse kogudusel on 5700 liiget, neist 1650 on liikmesannetajad. Kogudus rõõmustab jõulude ajal remondist tulnud tiibhoone üle, sest selles kolmekorruselises hoones, millele lisandub veel kelder, pole ükski ruum kasutuseta.
Iga päev on selle maja uksed avatud hommikust õhtuni ja tegevust jätkub kõigile, kogu perele. See on ennekõike suunatud koguduseliikmetele, aga oodatud on kõik huvilised. Siin müüakse kristlikku kirjandust ja kristliku sümboolikaga meeneid, kogudusel on kasutatud riiete pood. Ja abivajajad saavat supiköögist süüa.
Koguduse juhatuse esimees on Olev Põld, abiesimees Priit Humal, kiriku suurremonti juhib SA Tartu Pauluse Kirik juhataja Elo Süld. 
Kogudus on Jumala mõtete edasiandja
Koguduseelu kõrghetk on muidugi pühapäeval, kui kogunetakse jumalasõna kuulama, armulauasakramendist osa saama ja osadust kogema. 1997. aastast teenib kogudust õpetaja Joel Luhamets, ta on kuulunud Isamaa ja Res Publica Liidu liikmena Tartu linnavolikogusse ja tunneb siinset elu ning linnarahvast. Pauluse kogudusel kui linna suurimal on kahtlemata märkimisväärne roll, kui kirikukellad pühapäeva hommikul jumalateenistusele kutsuvad. Remondi ootel kirikusaalis napib istekohti, et kõiki õpetajat kuulama tulnuid mahutada.
Missugune koht on kogudusel Tartu linnas? Õpetaja Joel Luhamets ütleb, et «kirik peaks olema Jumala lähedalolu ilmutaja ning tema heade mõtete ja kavatsuste edasiandja, Jumala armu vahendaja inimestele». Kiriku põhiline ülesanne on kuulutada päästet – me ei pea olema lootusetud ja hirmu tundma. Ka aitab kirik olla inimesel osaduses Jumalaga, seda tähtsaimat funktsiooni täidab ta igal pühapäeval.
Kirikul on ka diakooniline ülesanne, mis tähendab üksteise armastamist ja üksteise eest hoolitsemist. «Selles mõttes pakub kogudus nagu iga organisatsioon osadust ja hoolitsust, aga kogudust liidab ühine usk. Usuline tunne ületab rassi, soo, hariduse ja varaga seotud probleemid: rikas saab suhelda vaesega nagu võrdne võrdsega ja haritu harimatuga, mida tihtipeale seltsid ei suuda pakkuda,» ütleb Joel Luhamets. Tema sõnul on usuline tunne tugev ja suurem kui sotsiaal­ne tugi. Aga kogudus pakub ka organiseeritud abi supiköögi ja humanitaarabi näol.
Joel Luhametsa poeg Kristjan Luhamets teenib Pauluse kogudust abiõpetajana 2009. aasta novembrist. Akadeemilise haridusega, on ta enda sõnul isa kõrval ja isa käest õppinud praktilisi asju isiklikuks eluks ja kirikuõpetaja tööks vajalikku. Fotol aitab ta isale albat selga.
Suures koguduses aitavad õpetajate kõrval kaasa teenida SA Tartu Pauluse Kirik juhataja teoloog Elo Süld, koguduses noortetööd tegev teoloogiaüliõpilane Joona Toivanen, misjonär Hannu Keskinen. Kogudus pakub praktiliseks kirikutööks suurepärast õpipaika.
Evangeeliumi kuulutada on imeline
Eestisse armunud Soome misjonäri Hannu Keskineni (fotol abikaasaga) kohtab Pauluse koguduses sageli. Esmakordselt käis ta Eestis umbes 12aastaselt, aasta oli siis mäletamist mööda 1977. Paik teisel pool Läänemerd tundus võrratult hea ja pani armuma. Oma osa Eestis-käikudel oli muidugi asjaolul, et siin sai tööstressi maha jätta. Pealegi liigutab teda siinse rahva lugu, mõeldes kahe iseseisvusaja vahelisele raskele perioodile.
Jaanuaris sai Hannul täis kaks aastat kogudusetööd Pauluse kirikus. Aprillis 2009 hakkas ta koos abikaasa Lilianniga vedama esmaspäeviti venekeelset piibliringi, sügisest lisandusid venekeelsed jumalateenistused. Äsja lõppes Credo kursus, mis toimus vaheldumisi piibliringiga üle nädala.
Kord nädalas püüab Hannu pidada hardushetke supiköögi külastajatele. Et viimasel ajal on ta seda teinud teisipäeval või reedel, on kindla päeva puudumine tekitanud segadust. Hannu ütleb olevat ime, et ta tohib kodututele evangeeliumi kuulutada.
Hannu saab eesti keelega juba päris hästi hakkama, vene keelt õppis ta Omskis misjonitööl olles. Siiski tunnistab ta, et kirjutab jumalateenistuse tarvis jutluse valmis ja Liliann aitab selle tõlkida ning ladina tähtedes kirja panna. Vene keel on raske ja õpetab Hannu sõnul kannatlikkust. Töö hõimurahvastega Venemaal oli kergem, seal oli suhtumine soosiv, siin üleolev.    
Mehed on tublid palvetajad
Nii nagu loomisajal oli Issandal ka teisel päeval palju tööd, aga ka palju õnnistust, sest maal võrsus haljas rohi ja seemet ning vilju kandvad taimed, on kogudusel teisipäeval pakkuda mitmekülgset tegevust. Pühapäeva kõrval on just teisipäev olulisem aeg nädalast meeste jaoks, sest siis kogunevad nemad kiriku vastas asuvasse Sodiaagi kohvikusse kirjasõna üle arutlema.
Sel teisipäeval oli kümmekonnal kogunenul põhjust rõõmustada, sest grupiga liitus uus liige, Priit Kanter, kes soovib oma vaimulikku teed jätkata Pauluse koguduses. Parasjagu oli käsil väike katekismus, kus oli jõutud teise peatüki 148. punktini «Mida veel on Jumal meile oma olemusest ilmutanud?». Arutleti nii ja naa, kolmainu olemuse võttis aga lihtsalt ja mõistetavalt kokku Villu Käo: veel on ka kolm eri olekut, aga vesi on ikka vesi, ilmutagu ta siis ennast pealegi auru või jää kujul.
Jagati kogemusi Püha Vaimu puudutusest ja palve jõust. Meesteringi juhtinud kohvikuomanik Roland Noorhani (fotol esiplaanil) kinnitas: «Meie mehed on tublid palvetajad ja palvevastused tulevad, mõnikord kiiremini, mõnikord aeglasemalt.» Ja palvetada tuleks iga päev, ka meie riigi ja kõigi inimeste eest. Samuti peaks iga päev Issandast kuulutama, lihtsaim viis on õnnistatud päeva soovides.
Meeste osadust, laulu ja mõtteid jagades tajusin, et mehed ei elagi teisel planeedil, nagu vahel on kombeks öelda, kui Jumala loodud kaks sugu teineteisest aru ei saa. Siinkohal on paslik saata palju õnnistust Soome Sakari Seppäläle, kes aasta ja kaks kuud tagasi meesteringi käima pani ja praegu kodumaal viibib, ja veel paarikümnele grupis osalenud mehele, kes on piibliringi alati oodatud.
Minu hing, laula tänuga
Neljapäeva õhtu toob naised kiriku tiibhoone teise korruse saali kooriproovi, käijaid on praegu 26. Ja siin sünnib harilikult vaoshoitud, lauluhuvilisi juhendav, ergutav ja oma käe alla painutav Tiina Luhamets (fotol) justkui ümber. Tahaks öelda, et taktikepi all, aga seda tal ei ole. On tema ise, sõrmeotstest väikese varbani, üleni liikumises ja muusikat täis.
Pole siis ime, et umbkaudu viis aastat kooris laulnud proua Hilda Kroon kinnitas, et «kooriproovis läheb aeg nagu lennates, nagu oleks aeg tiivad saanud». Ilmselt väljendas ta vaat et kõigi naiste arvamust, kui ütles: «Mulle meeldib siin metsikult (!) käia. Tahan siinse rahva seas olla.» On ju eesti keel tore?!
Ja enne läheb päike looja, kui kiidu- ja tänusõnad koorijuht Tiina Luhametsa suunal lõpevad. Ta valib sobivad laulud välja, tõlgib sõnad, teeb seaded ja tagatipuks õpetab selgeks. Proov ise, alustuseks öeldud palvesõnade saatel, kulgeb emotsionaalselt ja tempokalt.
Enesestmõistetavalt käivad laulmise juurde märkused: «Tunnetame tempot, võtame eeltakti… Kui aldid tulevad sisse, läheb hääl alla, aga me ei raiu… Püüdke tajuda takti algust…» Ja nii edasi. Ja kui külalisele laulmine juba suurepärane tundub, sõnab koorijuht: «Nüüd on see asi, et te jääte klaverist maha. Püüdke tajuda takti algust!»
Sel korral harjutati mitut laulu eelseisvateks ülestõusmispühadeks ja võeti käsile uus laul leeripühaks. Albert Frey sõnadel ja muusikal põhinev «Koidutäht» kutsus juubeldama uue päeva alguses ja laul pani vaimustuma küll. Ja valgus mitte ainult ei koitnud selle laulu läbi, vaid ka helises ja pani kuulama.
Aga laulda saab kiriku juures ka teistel päevadel: teisipäeviti koguneb kammerkoor, mida juhatab Anna Humal, ning kolmapäeviti noortekoor ja laupäeviti lastekoor Tiina Luhametsa juhendamisel. 
Erinevad tunnid arendavad lapse loovust
Laupäeva hommik avab koguduses uksed kõige pisematele, kes tulevad emme või issiga pühapäevakooli. Tulevad muidugi ka kooliskäijad, neid juhendab Aino-Liisa Petolai, aga eriliselt emotsionaalne ja avastamisrõõmu pakkuv on kuni kolmeaastaste rühm.
Nende väiksematega tegeleb Killu Teras (fotol) ja temalt on küll emadel ja vanaemadel, muidugi ka isadel, palju õppida. Ennekõike loovust ja mängulusti. Selleks, et väike ilmakodanik hakkaks kaasa elama. Sel korral oli teemaks halastaja samaarlase lugu. Oi, kuidas lapsed olid õnnetud kannatava samaarlase pärast. Ja kui siiralt tuli ühtäkki väikese Johannese soovitus: «Me võime tema eest palvetada!»
Ega muidugi ka Aino-Liisa kooliteed alustanud poiste-tüdrukutega hätta jää, aga nende ohjamisega tuleb vaeva näha. Eriti kui külaline juures on, siis kipuvad poisid edvistama. Aga mitmekülgne tund, kus saab lugeda, joonistada ja liikuda, õpetab Piiblit tundma lapsele sobival viisil. Seekord oli käsil lugu variser Nikodeemosest.
Pühapäevakoolis on kokku kuus vanuserüma  1,5–15aastastele lastele. Kui juba kristlikust õpetusest osa saama on tuldud, siis tuleb seda teha täiega. Järgnenud kooriproovis aitas hääle lahti laulda ja uusi laule õppida Tiina Luhamets. Rebimist, kes soolot saab laulda, oli omajagu. Selleks peab tublisti harjutama ja sõnad korralikult pähe õppima. Keskpäeval ootas aga lapsi kristlikusse kunstiringi joonistama kunstnik Liive Koppel.
Võib rõõmuga tõdeda, et kogudusest saab laps kooliharidusele lisaks palju teadmisi, samuti mitmekülgselt oma loovust arendada ja uusi sõpru. Ja kord kuus kogunevad lastevanemad samal ajal Anna Humala ja Merike Tamme juhtimisel perekooli, et kuulda kasulikku paarisuhte edendamiseks.
Kui on linnukesel mure…
… et kus ta saab ja mis ta sööb. Abi saab siis Pauluse koguduse supiköögist, kus abivajajatele on juba seitse aastat toitu jaganud Taimi Kosso (fotol). Toit valmib hiljuti remondi läbi teinud tiibhoonesse ehitatud köögis. Koka ametis on Hardi Kõnd.
Kõigepealt tuleb käia linna sotsiaalabi osakonnas, seal ennast arvele võtta ja siis sammud kiriku poole seada. Sealsest supiköögist saab esmaspäevast laupäevani sooja suppi, piima, leiba ja saia. Ja laupäeval saab hingamispäevaks kuivtoidupaki kaasa.
Praegu on abisaajaid viiskümmend, põhiliselt mehed, naisi on nende seas seitse. «Kurva saatusega inimesed, kahjuks enamasti nõrgad,» ütleb Taimi, viidates viinalembusele. Rein (53), kes heal meelel valmis vestlema, on Pauluse kirikus laulatatud, hariduselt maaviljeluse agronoom, viimati töötanud ehitusel. Abikaasa on surnud, mees ise elab praegu varjupaigas.
Kurja juur on tema sõnul viin – nädalat paar tagasi sulges ta enda taga taas vanglaukse. Kinnipidamisasutuses viibimise põhjuseks olid vargused ja teised pättused. Ei tahaks kurja teha, Jumalgi keelab, kinnitab neli korda Uue Testamendi läbi lugenud mees, aga vaim on nõder.
Kel riided viledaks kulunud, saab siit endale ka uued kehakatted. Ja üle tänava kiriku vastas on Pauluse «kaubamaja», kus hea hinnaga saab osta kasutatud riideid, jalanõusid, kodutekstiili ja muud. Ostjatest selles poes puudu ei ole. 
Keel mängulusti ei sega
Jaanuaris avatud lasteaed on sünnivaevad üle elanud ja leidnud oma rütmi, kinnitab Tartu Pereraadiost lasteaeda tööle asunud algklasside õpetaja kutsega lastehoiu juhataja Pia Hanslep. Alguses oli kõik uus: ruumid, töötajad, lapsed, aga nüüd ollakse kohanenud ja lapsed on omaks võtnud sealse päevakava ning kasvatajad.
Päev algab hommikuringiga, kus iga laps võtab endale meeldiva padja, istub põrandale ja saab osa palvehetkest. Tegu on ju kristliku lasteaiaga, kus enne sööki lauldakse söögipalvet ja kord nädalas kuulatakse piiblijuttu. Kohe-kohe hakatakse valmistuma ülestõusmispühadeks, viitab Pia pajuokstele, mis urbi langetavad.
Lasteaed on eriline veel selle poolest, et siin käib erinevast rahvusest lapsi. Üks päev oli lasteaias 15 last viiest eri rahvusest. Kasvatajaid on kokku neli – iga viie lapse kohta üks. Hiina keelt kasvatajad veel ei oska, naerab Pia, viidates lapse rahvusele, aga see ei sega lastel end väikeses rühmas hästi tundmast.
Sama kinnitab ka üks isa, kes tahab vastupuiklevat poega koju viia. Isa ütleb, et poeg ei tahtnud suurde lasteaeda kuidagi minna, siit aga tuleb teda koju meelitada. Kel soovi oma last siia hoida tuua – vabu kohti veel on. Fotol on Karolin ja Kaspar.
Merike ja Merike
Koguduse raamatupood sai alguse 1. märtsil 2002 ja tähistas 5. aprillil oma taassünni kuuendat aastapäeva. Mäletate veel kurblugu, kus keegi murdis raamatupoodi ja jälgede peitmiseks süütas selle ning vaid kolm aastat töötanud raamatupoe jätkamine sattus küsimärgi alla, kui pood oli tuleroaks saanud.
Toona tehtud otsus edasi tegutseda osutus õigeks ja nüüd on pood endisest veelgi kaunim ning elab oma sisukat elu juhataja Merike Uudami ja müüja Merike Tamme (fotol) käe all. Pood on avatud tööpäeviti kell 10–18 ja laupäeviti 10–15.
Merike Tamm aitab juhendada ka kord kuus kogunevat koguduse pereringi.  
Kiidavad mu hing ja süda Issandat
Reedel, kui noored lõpetavad töö- või koolinädala, on õige aeg seada sammud kiriku poole, sest siis toimub üle nädala just neile mõeldud ülistusõhtu. Juba Martin Luther tõdes laulu suurt mõju inimese vaimule ja selle tähtsust Jumala teenimises.
Muidugi oodatakse noori koori laulma ja osa saama neljapäeviti toimuvatest palvustest Taizé lauludega. Nagu ka vanemaid, sest palvetele pole ealisi piiranguid. Palvusi viib kiriku lastetoas läbi Andrus Mõttus (fotol), kes ise korra Prantsusmaal Taizé kloostris viibinud.
Andrus ütleb, et Taizé palvuse juures köidab teda vaikuse moment, siis tunneb ta end tõeliselt Jumalaga koos olevat. Kloostris kogetud osaduse tunne on tal siiani sees. Nüüd viis aastat iga nädal Pauluse kirikus toimuvad palvused on tema võimalus koguduse teenimisele kaasa aidata.
On imeline, kuidas vaikus, palved ja kaugelt Kagu-Prantsusmaa kloostrist pärit viisid, mida Andrus kitarril saadab, hinge poevad. Ja Tartu peatänavalt kostuv liiklusmüra jääb nagu teise maailma. Intiimsed, isiklike palvesoovidega lükitud hetked jäävad sind saatma veel pikalt pärast lahkumist.
Rita Puidet

Tartu Pauluse koguduses
igal pühapäeval kl 10 jumalateenistus, kl 13 üle nädala venekeelne jumalateenistus
piiblitund: juhendab Joel Luhamets
palvus Taizé lauludega: Andrus Mõttus
ülistusõhtud ja noortegrupid: Kristjan Luhamets, Eleri Luhamets, Joona Toivanen
tegutsevad laste-, noorte- ja naiskoor: Tiina Luhamets
kammerkoor: Anna Humal
leerikool: Kristjan ja Joel Luhamets
pühapäevakool: Killu Teras, Aino-Liisa Petolai, Anu Seppa, Katrin Luhamets, Tiina Luhamets
laste kunstiring: Liive Koppel
piibli- ja palveringid: Aino-Liisa Petolai, Riina Aviste, Liive Koppel, Roland Noorhani, Eeva Toivanen, Liliann ja Hannu Keskinen, Aino Varul, Juta Põld, Ingrid Hage
lastevanemate ring: Anna Humal ja Merike Tamm