Patsientide ja nende lähedaste tänu motiveerib
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Elu ja Inimesed, Portreelood, Uudised / Number: 17. märts 2021 Nr 11 /
Nii ütleb tänavu presidendilt Punase Risti III klassi ordeni pälvinud Tallinna diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur.
Aasta oli 1999, kui pealinnas avati haigla raskelt haigete, dementsete või elu lõpukünnisele jõudnud inimeste abistamiseks. Haigla juhatajaks sai sisearst Jelena Leibur (fotol), kes on sestpeale panustanud Eesti hospiitsteenuse arendamisse, mille eest talle ka tunnustus tuli.
Ta ütleb, et kui presidendi kantselei töötaja temaga ühendust võttis, ei saanud ta alguses aru, millest jutt käib. Aga tal on autasu üle hea meel, sest see on tunnustus kogu meeskonnale, aga ühtlasi kõigile palliatiivse raviga seotud asutustele.
Töö raskelt haigete ja surijatega on vaimselt raske, aga Jelena Leibur ütleb, et see töö ka annab palju. „Meie patsientide ja nende lähedaste siiras tänu on see, mis meid motiveerib,“ ütleb ta, lisades, et kuuleb iga päev: teil töötavad väga erilised inimesed, teil on soe ja hooliv õhkkond. Selle väljenduseks on kas või see, et patsientide üksinduse leevenduseks võimaldatakse neile videokõnesid.
Kui ma muretsen, et patsiendid ei saa oma lähedastega kohtuda, sõnab Jelena, et nende haiglas külastuskeeldu pole. Liikumine on küll piiratud, mis tähendab, et külastusaeg tuleb kokku leppida ja järgida kehtestatud korraldusi. Kui hospiitspatsiendi seisund halveneb, kutsutakse tema lähedased haiglasse. Hospiitsosakonnas võimaldatakse külastusi vajadusel iga päev. Ta ütleb, et praegu kulub suur osa tema tööajast patsientide lähedastega suhtlemisele.
Kui avaldan lootust, et diakooniahaigla juhatajale antud kõrge autasu tõmbab tähelepanu kogu valdkonnale ja selle vajadustele, on Jelena Leibur kahtlev. Ta sõnab: „Ma ei oska öelda, kas vananemise ja hospiitsi teema tõuseb nüüd rohkem esile või mitte. Elu on näidanud, et see teema saab lühiajaliselt tähelepanu siis, kui juhtub midagi head või halba.“
Aga kindlasti on ta tänulik: praegu saab inimese vananemise ja elu lõpusirgele jõudnud inimeste teema oluliselt rohkem tähelepanu kui aastal 2002, mil diakooniahaiglas hospiitsosakonnaga alustati.
Rita Puidet
