Pandeemia mõju on vara hinnata

Lääne-Harju sinodit võõrustas 5. mail Nissi Maarja kogudus. Päev algas kirikus jumalateenistusega ja jätkus koosolekuga pastoraadis. Osales piiskop Joel Luhamets.

Jutluses tõi piiskop esile vastuolu – ühelt poolt peab ristiinimene olema lakkamatult tänulik Jumalale, et on ligimese teenimiseks saanud uue elupäeva, teisalt ei saa ta sellest lõpuni rõõmu tunda enne, kui kõik tema lähikonnas on evangeeliumi kuulnud ja usule tulnud. 

Jumalateenistuse muusikalise poole eest vastutas koguduse muusik Jaan Vaidla, kes oli organisti ja kantori rollis. Teenistuse muutsid elamuslikuks mitmed tema omaloomingulised laulud, mille meloodia jäi saatjaks ka siis, kui teenistus läbi. 

Koosolekut juhatas praost Jüri Vallsalu, abijuhataja oli kohaliku koguduse õp Lea Jants ning protokollis praostkonna lastetöö juht Kristina Kompus.

Praostkonnast praosti vaatekohast

Praost alustas tänuga: „Tänan töö ja osaduse eest. Kõik kogudused elavad, tegutsevad, annavad parima, mida oskame ja suudame anda.“ 2021. aastal elati koroona varjus ning pandeemia mõjusid on täna veel vara hinnata.

Üheks piirangute aja mõjudest koguduseelus on jumalateenistusel käimise harjumuse vähenemine: „See on võrreldav mistahes keele kasutamisega – kui ei kasuta, siis ununeb.“ 

Praosti meelest otsivad inimesed rahu, soovivad pöörduda rahulikuma elurütmi poole. Oli aegu, kus inimesed leidsid olemise kindluse Jumalas. Täna see nii pole – kõik, kes otsivad rahu, ei otsi seda alati kirikust. „Minu öeldu ei õigusta laiskust. Meil tuleb järgida Kristuse tunnistamise ülesannet.“

Aruandeaasta on toonud muutusi kaadris: vikaarõpetaja Anne Burghardt valiti Luterlikku Maailmaliitu juhtima; Keila kogudus sai abiõpetaja Volli Nugise. Rotatsiooni korras astus ametist tagasi praostkonna lastetöö juht Kati Raudsepp ning asemele asus Kristina Kompus Rannamõisa kogudusest. 

Kui tavapäraselt on piirkonna vaimulikud kogunenud kuuel-seitsmel korral, siis möödunud aastal toimus vaid kaks veebikohtumist. 13. juunil oli praostkonna lastepäev „Mina olen tee, tõde ja elu“, millest võttis osa 33 last neljast kogudusest.

Kogudustel omad näited

2019. aastal Saue Pauluse koguduseks registreeritud misjonikogudusest rääkis emeriitdiakon Anu Väliaho, kes möönis, et kuna ehitushinnad on kasvanud, siis võttis kogudus vastu otsuse loobuda krundist, kuhu plaaniti kirik ehitada. 25 aktiivse liikmega kogudus jätkab iganädalaste jumalateenistustega päevakeskuses. 

Õp Magne Mølster jagas rõõmu, et Sakus alustati kiriku ehitamist enne koroonat ja sõda ning tänaseks ollakse päris heal järjel. Ehitustööde käiku on toetanud pidevad annetused. Saku Toomase kogudus on rõõmus, et jäädakse Eesti jaakobiteele ning saadakse peavarju pakkuda teel olevatele palveränduritele.

Õp Annika Laats avas Risti koguduse omapära: kuna alevikus elab vähe koguduseliikmeid, siis ei ole mõtet kokkusaamisi argipäevadel korraldada – inimesed ei jõua Eesti eri paigust kohale. Koguduslik elu toimub nädalavahetustel. Õpetajale teeb rõõmu leerilaste ja laulatatavate arvu kasv. Põgenikud Ukraina sõjakoldest konkretiseerisid mõtte teha korda vana diakooniamaja, et pakkuda seal elamisvõimalust pagulastele. 

Õp Mihkel Kukk Raplast rääkis, et uued nõukogu ja juhatuse liikmed on kaasa toonud uusi ideid. Muu hulgas algatasid nad tava kokku saada kord kuus, et peatuda päevakorralisel. Et paika saada koguduse arengukava, selleks korraldati visioonipäev. „Saime hea pildi, mis on olemas ja kuhu tahame edasi liikuda.“ Kui koroona eel oli pühapäevaseid kirikulisi 60–70, siis uus reaalsus toob pühapäevateenistusele 30–40 inimest.

Rannamõisa koguduse õp Aare Kimmel kinnitas, et hoolimata mitmete arvnäitajate vähenemisest on ikka põhjust tänulik olla. 

2021. aasta suve Paldiski koguduses meenutab õp Merle Prass-Siim kui aktiivset ja uusi huvilisi kogudusse toovat. Inimesi on ühendanud talgupäevad, aga ka uue algatusena toimunud heategevuslikud kohtumisõhtud, kus oma loo rääkis kutsutud külaline ning raha koguti kiriku akende restaureerimiseks.

Nissi õp Lea Jants rääkis, et muinsuskaitseamet eraldas toetuse kahe kiriku piilari ülesehituseks. Pandeemia jäljed on näha pühapäevasel jumalateenistusel, kuhu senisest vähem kirikulisi jõuab. Kiriku uksed hoitakse lahti ja õnneks pole täheldada, et tulijad käituks pahatahtlikult. „Aastaid tagasi, kui uks oli kinni, siis murti sisse. Ka siis polnud midagi lõhutud.“

Keila õpetaja Matthias Burghardt kinnitas, et koguduse rikkuseks on inimesed ja selle varal on ka keerulistel aegadel jätkunud pühapäevakooli- ja muusikatöö, osadusõhtud ja piiblitunnid. Omapärase näitena nimetab ta, et koguduse vanas pastoraadis tegutseb õigeusu kirik. Veel elab selles hoones kuueliikmeline pagulaspere. Võimekust pakkuda kogudusele kuuluvates hoonetes korterit sõjapõgenikele soovitakse veelgi tõhustada. 

Järvakandi koguduse elust ülevaadet andes tõi Valve Viljak esile koguduse 25. aastapäeva tähistamise, mis igati korda läks. „Oleme väike kogudus, mis hoiab kokku ja tegutseb,“ kinnitas ta.

Rõõmsa teatega, et Harju-Madise koguduse liikmete arv on natuke suurenenud, alustasid ülevaadet Elju Grabbi ja Jan Viigisalu.

Agu Kaljuste jutt Hageri kogudusest oleks võinud ettenähtud ajast oluliselt pikem olla, sest seoses koguduse 800. aastapäeva tähistamisega on aruandeaastal toimunud palju üritusi. Ettekandja tõi esile, et nõukogu uuenes noorte inimestega ja käib uue arengukava koostamine. Lastetöö toimub ja noortetöö on saanud hoo sisse. Kogudus sai päranduse, mis lubab kogudusemaja restaureerida.

Oluline on tagalatöö

Kutsutud külalisena andis Naiskodukaitse tegevusest ülevaate Harju ringkonna juhatuse liige Liina Riismaa, kes toonitas, et sõda Ukrainas on toonud huvilisi juurde nii Naiskodukaitsesse kui Kaitseliitu. Inimestel on soov panustada, rääkis ettekandja. Tema selgitusel on Naiskodukaitse sõjategevuse ajal tagalas. On oluline panna enne reaalset ohtu paika tegevusplaan sõjaolukorras, muu hulgas leppides kokku, kuidas toimub infovahetus. 

Keskustelus tõstatus küsimus, kes jääb teenima kogudust, kui vaimulik peaks minema kutsealusena rindele. Kas vaimulik saab teotseda vaimulikuna ka sõjategevuses, küsiti samuti. Leiti, et on vajalik koostöö kogukonna tasandil, aga ka kirikuvalitsus peaks suheldes riigiga kujundama välja reeglistiku, kuidas toimida. 

Liina Raudvassar