Palverännakult enam sama inimesena tagasi ei tule

Santiago tee läbimine kogub eestlaste seas järjest enam populaarsust. Ka Eesti Kirik on viimastel aegadel kirjutanud palverändureist, kes Camino de Santiago läbinud.

Illar Hallaste Burgose kiriku juures: 260 kilomeetrit on läbitud ja veel pool tuhat kilomeetrit ees. Fotod:erakogu

Ja palverännak võib alata.

Kes aga pelgab päris üksi teekonda ette võtta, saab seltsilisi, kui asub teele koos Season Traveli (www.season.ee) poolt kokkukutsutud grupiga. Kogu ettevõtmise initsiaator on Ida-Harju praostkonna abipraost Illar Hallaste.

30 päeva ja 800 kilomeetrit

Teekond algab lennuga Prantsusmaale Tallinnast 3. aprillil ja tagasi ollakse 5. mai õhtul. Umbes 800 kilomeetri pikkust jalgsirännakut alustatakse St-Jean- Pied-de-Portist, teekond viib üle Püreneede ja 30 päeva pärast jõutakse rännaku lõppsihti Santiago de Compostelasse. Päevas läbitakse u 30 kilomeetrit. Lennupiletid maksavad 9900 krooni, kohapeal kulub askeetlikule öömajale ja toidule u 10–15 eurot päevas.
Illar Hallaste läbis palverännuteekonna eelmisel aastal, et saada selgust, millega on tegemist. Täna julgeb ta kutsuda huvilisi palverännakule: «Käime üheskoos rada, mida võib nimetada maailma kõige kuulsamaks kristlikuks palverännu rajaks. Ja see viib apostel Jakobuse hauale Santiago de Compostelas.»
Paulo Goelho «Palverännak. Maagi päevik» ja Tiina Sepa eelmise aasta alguses Loomingu Raamatukogus ilmunud reisijutt tekitasid temas huvi ja nii tekkis idee teha Eestist palverändurite gruppe, kes lähevad seda teed käima. «Eelreklaam on raamatute näol juba tehtud.» Oma tagasihoidliku osa on sellesse andnud ka Eesti Kirik, kes palverännakul käinute muljeid vahendanud.
Ööbimispaikades saavad palverändurid tunnistusele templi. «See tõendab, et inimene on teekonna läbinud jalgsi või jalgrattaga. Ümberringi on palju inimesi, kes käivad sama teed. Kuigi omavahel ka suheldakse, käib igaüks tegelikult teekonda ikka üksi. See on tema, Jumala ja palverännu rada,» ütleb Illar Hallaste. «See on kogemus, mida on raske kirjeldada. Ma olen käinud Himaalajas matkamas ja see on hoopis teistsugune elamus.»
Oma teekonnal kohtas Illar Hallaste päris palju pensioniealisi inimesi. Üks Hollandi abielupaar, kes oli just pensionile jäänud, otsustas, et nüüd on elus nii suur muutus, ja võttis ette teekonna koduukselt Santiagoni, mis teeb kokku 3000 kilomeetrit. Kohtumise ajal eelmise aasta juulis oli abielupaar teel olnud juba kolm kuud.

Keegi pole liiga vana

Üks 75aastane vanaema Norrast rändas koos kahe lapselapsega. Kohtumise ajal oli veel 750 km jäänud Santiagoni, aga vapper vanaproua kinnitas, et selle käib ta kindlasti jalgsi. «Need teekonnal kohatud optimistlikud ja rõõmsad inimesed peaksid andma julgust ka meie inimestele see rännak ette võtta,» julgustab Illar Hallaste.
«Minu käest on küsitud, kui treenitud inimene peab olema. Ega tegelikult pea. Esimestel päevadel võib olla selle võrra raskem, aga kõigega harjub. Kaasas peavad olema väga korralikud ja mugavad jalanõud, kerge magamiskott, paar komplekti riideid. Hostelites on pesumasinad, saab hommikul puhtad riided selga.»
Hispaaniasse minek on kui meie suve pikendamine, kutsub Illar Hallaste endaga ühinema ja 3. aprillil teekonda alustama.

Sirje Semm