Palvepühapäev – Rogate

Rogate (paluge, palvetage) erineb teiste ülestõusmisaja pühapäevade ladinakeelsetest nimedest selle poolest, et see ei ole võetud psalmi antifoonist, vaid protsessioonidest, mida alates 4. sajandist Roomas korraldati. Need asendasid kevadisi põllule tehtavaid paganlikke rongkäike.
5. sajandi lõpust alates toimusid kiriklikud protsessioonid palvepühapäeva ja taevaminemispüha vahelistel argipäevadel. Palvepühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, mida tähendab palvetada ja missuguseid tõotusi see sisaldab. Igapäevases elus suhtleme oma parimate sõpradega piisavalt sageli, sest see annab meile midagi. Kohtudes tänaval inimesega, kes on meie jaoks oluline, vahetame temaga ikka mõne sõna. See on argielus nii loomulik.
Jumalaga suhtlemine on kristlase palve oma taevase Isa poole. Seega on kristlase jaoks palvetamine sama loomulik nagu suhtlemine abikaasa, sõprade või kolleegidega. Kui inimesed lakkavad mingil põhjusel omavahel rääkimast, siis on selle taga tavaliselt mingi suurem tüli või vääritimõistmine. Nii ka palvetamata jätmine näitab, et midagi suhtes Jumalaga on paigast ära. Palve suudab palju, annab jõudu ja aitab kogeda Jumalat. Seega on õige ka üleskutse: palvetage!
Kaido Soom