Palve ja usk

Paastuaja teise pühapäeva nimetus Reminiscere tuleb psalmist Ps 25:6: Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust. Pühapäeva teema avab meile Jeesuse võitlust pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega on ennekõike seotud palve ja usk.

Pühapäeva evangeelium annab edasi loo sellest, kuidas patune naine võiab Jeesuse jalgu. Naine kastis nuttes tema jalgu pisaratega, kuivatas neid oma juustega ja võidis mürriõliga.

Kui me tunneme ja tunnistame oma eksimusi Jumala ees, oleme talle tänulikud, kui ta võtab meid vastu, mida ei asenda ükskõik kui kallis ese, mida võime omada. Liigselt enesekindel usk ei ole aga valmis teisele andma isegi mitte odavat õli. Ta vaeb piltlikult oma käes sente iga kord, kui tal on võimalik endast anda, aga ta teeb sedagi pigem vastumeelselt. Uhke ja enesekindla usu kandjat Jeesus manitseb, aga kartlikku usku ta toetab ja julgustab.

Jeesuse juurde saab tulla ilma maskideta ja naasta tema juurest inimesena, kellele on kõik tema võlad andeks antud. Jeesuse juurde ei ole alati kerge tulla. Variseril seepärast, et ta pidas end õigeks ja kõlblikuks, ja naisel seepärast, et ta pidas end täiesti kõlbmatuks. Naise usk tungib läbi inimeste poolt seatud eelarvamuste piiridest ning enda kahtlustest ja seab teda nii Jumala ette. Temas on alles lootus ja usk patuste sõbrasse, kes ei aja välja, ei tõrju ega häbista, vaid võtab vastu. See tähendab, et meil on olemas keegi, kes vaatamata meie eksimustele on meiega pikameelne.

Anti Toplaan