Palve ja usk

Maailmas on palju probleeme. Haigused vaevavad inimesi ja tihti on meil mure igapäevase elu pärast. Sageli kogeme Pauluse kombel, et «head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen» (Rm 7:19). Inimest koormab suutmatus oma elu valitseda. Maailmas on nii palju pimedust.
Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Kui meie elus on raskusi, siis võime lugeda pühakirja ja näha, kuidas Jeesus aitas inimesi. Selle tegevusega liitusid palve ja usk. Kui keegi tuli paludes Issanda juurde, siis ei lükanud Kristus teda tagasi. Haigeid tervendades aitas Issand abivajajat ning samas tõestas oma jumalikkust.
Jeesuses tuli esile Jumala armastus. Kristuse teod andsid temast parima tunnistuse, sest nendes oli vägi. Abi saamiseks oli vaja vaid uskuda ja pöörduda usus Issanda poole. Kristus andis andeks neile, kellele teised ei andestanud. Kõik said Jeesuselt uue võimaluse.
Kui meie elus on raskusi, siis võime pöörduda Jumala poole. Jumal kuuleb meie palveid ning aitab meid just nii, nagu enim vajame. Abi saamiseks on vaja palvet ja usku Issandasse. Jaakobuse kirjas on öeldud: «Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks» (Jk 5:15).
Kaido Soom