Valguse Issand, kes Sa ei tuku ega jää iial
magama! Meie silmad on mõnigi kord unest rasked ning tuli me südamelambis kipub
unarusse jäetuna kustuma. Kuidas küll võiksime valvata väsimata? Kuidas küll
aina tunda Su lähenevaid samme? Hapra südameleegi kustutaja peab kohtupäeval
silmitsi seisma määratu lõõmava tulemölluga, mis ähvardab neelata…

Ole meile ise valguseks, Issand! Leegiks,
mis põletab tuhaks lahutavad tõkked inimese ja Jumala vahel. Tuleks, mis
valgustab kitsast rada püsiva elu poole. Sinu kutsutute rammestus ei takistanud
Sul enesel valvata, paluda ja valmistuda Ketsemani aias. Maailma karuune kiuste
valmistasid Sa pääsemise kõigile! Jätkugu sellest ka meile, et võiksime Sulle
tõtates vastu minna ja pärida kirkuse! Aamen.

Marek Roots