Palve

Nii õrnalt tuul mu põski paitab,

vaid hetkeks peatub huulil.

Siis hoogu kogub,

nagu taipaks –

aeg tegudeks on suuriks.

Mu juuksed tuulega koos tantsul,

näen uhkeid vahulaineid merel.

Rändlinnu hõikeid 

taevast kostub.

See kõik lööb kohisema vere.

Mis õnn ja rõõm –

mul elu antud!

Et võiksin näha, tunda, kuulda …

Ma tõstan pilgu, juuksed salkus,

Sind tänan, Issand, kõigi Looja!