Palve

Ei enam puudel paista värve,
ei kosta kõrvu lehesahinat,
vaid raagus oksad,
krobelised tüved paljad,
jõe kaldal
oma peegelpilti
vahivad.

Ja ometi ses nukras pildis
võib näha palju kaunist,
väärikat.
Neid väsinuid,
kuid paljunäinud hingi
see hääbuv hetk
ei muserda.

Need puud siin teavad –
iga lõpp
on uue algus,
vaid käänak
Igaviku teel.
Nad lootusrikkalt
kannatavad talve kargust
ja ootavad,
mil saabub jälle
kevade …