Palve

Pimedus sammub üle maa,
et peita kõik,
mis teele jääb,
oma tumeda hõlma sisse.

Mida silm ei seleta,
seda nagu polekski.
Mis on varjus,
tundmatu,
selle võib unustada?

Ometi mõtlen ma Surmast.
Temagi on seal,
võõras ja hirmutav,
peidus varjude keskel,
kusagil kaugel veel …
Lõkkevalgus
ajab pimeduse eemale,
lükkab tundmatu
hämarasse nurka
ja ma hoian end tule ligi.

Et olla valmis,
kui keegi peaks
pimedusest tulema,
sest siin
ma näen teda.
Ma olen valvel!