Palve

Tumedad pilved, räsitud,
tuul lõõtsub õudu, õõva.
Linnud ei lenda, rohi ei sirgu –
aeg ise siin kannatab piina.

Hääl halab ja oigab hädades,
anub valude vaevast pääsu.
Elu veel sees, puu nagiseb,
tüvi üksinduskaebeid kääksub.

Tuul peatub, vaibub kaeb,
voog soontes tardub.
Vaikus viimase ohke neelab.

Päiksekiir kõrgusest lahvatab,
palgel taevalik naeratus hiilgab.
Pimedusvägi sai võidetud,
Valgust elavat kõikjale kiirgab.

Andres Lehestik