Palve

Purikaid räästa ääres on nii ilus vaadata, justkui laps oleksid jälle!
Aga puuvirn varju all on tüki aega otsas ja sein päris lage.

Katus ukse kohal tilgub veidi, kuid aidas pole ju midagi.
Libedaga küll nii hea sellest kiviseinast tuge saada.
Vaarisa kohale keerutatud põllukivid ju siin, juba sajandi jagu.

Taevas püsib kevadine ja hele. Loodus nii lõhnab. On vaikne ja lage.
Jah, üksi, päris üksi olen. Armsad on läinud eele ja kallid oma teele.
Kamber seisab ühtelugu vaikne ja rõske, leivapäts puutumata kapis.
Nii palju sai omal ajal tehtud ja antud, aga järel poleks nagu midagi.

Üks kortsund käsi otsib teist ja hing leiab leiva uue päeva hommikul. Püha vaikne rahu täidab kambri äärest ääreni ja kogu südame.

Väljas tilgub ikka vaikselt ja seinakell lööb järgmist tundi.
Anna Humal