Palve

Ülemlaulus uitab üks ahastaja linna tänavail, otsides teda, keda hing armastab. Ta otsib, aga ei leia, kõik tundub tühi ja kadunud. Linnavahidki pole näinud sellist. Aga vaevalt on neist möödutud, kui armastatu leitakse. Nüüd hoiab leidja teda kinni ega lase enam lahti, öeldes: «Pane mind pitseriks oma südamele, pitseriks oma käsivarrele!»
Issand, nii nagu Sina meid kannatlikult ootad ja otsid, ootame ja otsime meie ka Sind. Olgu Sinu armastus meie südamete ja käte pitser, nii et kõik, mida mõttes, sõnas või teos kanname ja tõeks elame, võiks olla puhas ja kaunis. Hosianna!
Hedi Vilumaa