Palve

Puhas, puutumata loodus. Kas ja kui palju seda enam üldse on? Juhtusin hiljuti kuulama raadiointervjuud Fred Jüssiga. Mehega, kes on aastakümneid jälginud ja lindistanud linnulaulu. Ta tõdes, et lindude laulud on aastakümnete jooksul muutunud lühemaks. Linnastunud elukeskkond, looduses kajav inimtegevuse taustmüra ja paljud muud tegurid on asetanud laululinnudki olukorda, kus lauluhelinasse mahutatud sõnum tuleb suurema intensiivsusega kiiremini edasi anda.
Kui varem laulis näiteks Eestis aeg-ajalt elutsev karmiinleevike: eks-sa-ise-tea, eks-sa-ise-tea, siis hiljaaegu oli keegi tuttav temalt uurinud, et mis lind see on, kes tema koduaias muudkui laulab: i-di-oot, i-di-oot. Tuli välja, et sama lind. Ilmselt väljendab ka linnuriik üsna ühemõtteliselt oma suhtumist inimkonna meeletustesse.
Hea taevane Isa. Õnnista seda paastuaega meile ka selleks, et õpiksime arukalt piirama oma iha kõige järele, mis pole meile eluliselt vajalik ega loodupäraselt kättesaadav. Aamen.

Mart Salumäe