Palve

Nii kummaline on see öö,
mil päev saab uueks sala.
Kuu vette piilus,
kukkus kaevu,
veest leidis sõnajala.
Täis sooja valgust terve kaev
ja veest saand magus nektar.
Mis ime see?! Käes jaanipäev,
kes pimedust teab petta.

Rõõm valgusest –
mis kaunis hetk,
kui kõikjal sajad tuled!
Öö pole selleks küllalt pikk,
et halud tuhaks põleks.
See õnn on siiski üürike,
sest juba uuelt päevalt
öö tüki napsab endale,
ta valgust varjab kiivalt.