Palve

Armas taevane Isa! Aeg-ajalt ma väsin ja mõtlen koormad oma õlgadel raskemaks, kui need tegelikult on. Vahel tekitab iseenda jõuetus viha ja siis olen karm ning ebaõiglane mõne oma lähedase suhtes – justkui tooks kellegi teise kannatus leevendust mu valule. Ent ma tean, et see on vaid enesepettus ja põgenemine, mis mitte kunagi midagi ei lahenda. Kurbust ei saa teise kurbusega olematuks teha.
Aga ometi on mul teadmine ja lootus, et Sina õpetad mind olema õiglane ning tänulik. Sind järgides võin olla kindel, et ma ei jää kunagi oma koormatega üksinda. Sina valgustad mu pimedust puhta armastusega ning Sa ei väsi mulle vastamast, kui ma meeleheitesse takerdunult Sinu poole sirutun.
Luba, et võiksin Sinult õppida seda kannatlikkust ja õiglast meelt, millega mind kohtled ja millest minul vahel puudu tuleb. Hoia mind enda ligi, et mu süda oleks alati avatud ja kindel! Aamen!
Anna-Liisa Vaher