Palve

Meenuta, kui kerge on üles arvata väikseimaid, kauneid-olulisi hetki omas päevas, mis on täna, oli eile, ammuilma tagasi.
Kõik saabki nähtavaks läbi sinu ning su valgus on mu teede sillutiseks ja silmade sõbraks.
Mäletan ju, et iga päev on minu jaoks igavik ja praegu, iga paik on sinu tuba ja minu aeg on sinu aja sees.

Astun üle sinu koja maa madalast lävest, üle kulunud uksepaku tõstan südame, mis ääri-veeri riivab su kõrguste trooni piitjalgu ja saladuste looride palgeid.
Olen seotud esimese rändajaga, kes astunud sel teel, ja viimsega, enne kui aeg on käes ja pilk kinnitub sinu väravale.

Tekst ja foto: Arho Tuhkru