Paides Eesti usust

Arutlemiseks religiooniga seotud teemadel oli 10.–11. augustini Paides toimunud kuuendal arvamusfestivalil eraldi aruteluala „Eesti usk“.

Aastatega meie suvesündmustes arvestatava koha võitnud arvamusfestival võttis tänavugi Eesti südamesse jõudnud ava­süli vastu. Niisamuti ka Paide kirik, mis kutsus 30+ °C suvekuumusest turgutavasse jahedusse ning hoidis ukse kutsuvalt valla hilisõhtuni.

Kirikule oma ala
Eelnevate aastatega võrreldes oli tänavu erandlik see, et 24 aruteluala seas oli usuteemade käsitlemiseks eraldi ala. Et „Eesti usk“, mis on Eesti Kirikute Nõukogu teema-aasta moto, saaks oma koha neljal teemal arutlusringi korraldamiseks, selleks nägi korraldustoimkond eesotsas õp Avo Üprusega palju vaeva. Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koostööna ning SEMPRE rahastamisel suudeti kokku panna piisavalt atraktiivsed ning festivali üldhoiakutega sobivad teemad, mis festivali kesktoimkonnalt (valikuliselt) heakskiidu leidsid.
Üpruse sõnul ei olnud kirikul kui avalikkusele eelkõige konservatiivsete väärtuste propageerijana tuntud institutsioonil just lihtne rinda pista festivalil, mis võtnud rolliks läbi murda kivinenud arusaamadest. Seega pidi kirikuid esindav töörühm veenma korraldajaid parimates kavatsustes ning soovis juhtida diskussioone avatult, argumenteeritult, sõbralikult – just nii, nagu arvamusfestivali formaat ette näeb, et turgutada Eestis nappivat väitluskultuuri.

Hea väitluskultuur
„Taara tammikust Maarjamaale ehk kas kõrberahva usk sobib metsarahvale?“ – sellist pealkirja kandis avaarutelu, kus Jaanus Kanguri juhtimisel vahendasid mõtteid erinevate kirikute ja maailmavaadete esindajad. Oldi nõus, et Eesti väiksus ei võimalda hoiakut, mis on võimalik Ameerika Ühendriikides, kus ühe maailmavaate või usu esindajad saavad põhimõtteliselt elada teistega arvestamata. Nii maausuliste ja ateistide kui ka traditsiooniliste kirikute ja religioonide esindajate meelest peame leidma üksteist austava kesktee. „Me ei saa üksteisest lugu pidada, kui me ei tea üksteise lugu,“ sõnastati kõiki väitlejaid rahuldav mõte.
„Kui oleme valmis tunnistama, et kellelgi ei saa olla 100% tõde ja et me kõik oleme inimestena ekslikud, siis ei ole me fundamentalistid,“ jõuti järelduseni pärast lennukaid mõttekäike (usulise) äärmusluse vallas. Kui ennast võitlevaks ateistiks nimetav Martin Vällik hoiatas usu eest, mis ei varusta väiteid tõenditega, siis kristlikke teadlasi esindav Kuldar Taveter nimetas, et ka teaduses on usul komponendina koht.
Huvitava väljakutse – olgu see toodud ühe näitena kiriku arutelualalt – pakkus publiku seast laekunud kriitika Martin Lutheri aadressil. Päringule, mis õigustab luteri kiriku eksisteerimist, kui on teada usuisa taunivad väljaütlemised väljavalitud rahva aadressil, vastas peapiiskop Urmas Viilma, et luterlased pole kirikuna neid Lutheri väidetavaid seisukohti väärtustanud. Viilma tõi huvitava paralleeli Lutheri ja K. Pätsi vahel: me ei peaks kummagi mehe rikkalikust pärandist välja tõstma üksikut, selle asemel peaksime hindama kogupilti, seda, mida mõlemad mehed tegid ja ütlesid.

Luterluse seos taburetiga
„Eesti usk“ pälvis arvestataval määral tähelepanu. Ükski vestlusring ei kulgenud ainult selles osalejate omavahelise mõttevahetusena, vaid kaasas rääkijaid. Kirik osutus oma alaga igati konkurentsivõimeliseks.
Ei seganud ka varaõhtul saabunud vihmasabin – ajakirjanik Silver Tamburi juhitud vestlusringi kogunes rohkelt huvilisi, et kuulata oma ala asjatundjate käsitlust vikaar- ja parakristlusest. Algusminutitel dešifreeriti ka atraktiivne vestlusringi pealkiri „Mis seos on taburetil luterlusega?“. Nimelt võib inimeste usualane harimatus ulatuda sinnani, et Lutheri nimi seostub kiriku asemel vaid sellenimelise vineeritoodete vabrikuga Eestis.
Liina Raudvassar

Pildigalerii: