Paastukuu muusikaelu 80 aastat tagasi

1930. aasta märtsis kõlas Eestimaa kirikutes ja kontserdisaalides hulgaliselt head koorilaulu ja orelimuusikat.
19. märtsil olid Aleksander Lätte austajad Vanemuises, tähistamaks helimeistri jaanuarikuist juubelisünnipäeva. Kõne pidas Jaan Tõnisson. Muusikaline osa algas Miina Hermanni Lauluseltsi ja üliõpilassegakoori ettekannetega. Juhatas Alfred Karafin (Karindi). Rudolf Jõksi sooloettekannete ajal oli saalis nii vaikne, et võinuks kuulda nööpnõela kukkumist.
Esinesid veel Tartu Naislaulu Seltsi koor V. Peerna juhatusel ning Tartu Akadeemilise Meeskoori ja Tartu Meestelaulu Seltsi ühendkoor Leenart Neumanni taktikepi all. Viimastena esitas ühendkoor Lätte silmapaistvaima, Martin Lipu sõnadele kirjutatud vaimuliku teose «Väravad säravad» ja «Laulu rõõmule». Lättele saadeti Nizzasse tervitustelegramm, sest maestro polnud ikka veel tervisvetelt tagasi pöördunud.

Tartus sai kuulata koorilaulu
Ilmselt oma juhi Leenart Neumanni nõudlikkuse tõttu ei kippunud Tartu Akadeemiline Meeskoor just sageli avalikkuse ette. Nüüdki oli ülikooli kirikus aset leidnud kontserdi eel tehtud suure hoolega ettevalmistustööd. Koor hiilgas eriti oma piano’ga. Kuid oli ka etteheiteid: I tenorid laulsid pisut lamedalt ja käredalt, rohkem oleks soovinud temperamenti ja vabadust. Ka koraalid olid veidi värvitud. Pr Paula Neumann kandis ette paar soololaulu ja rõõmustas kuulajaid oma ilusa koolitatud häälega. Orelisoolodega astus üles Maarja kiriku organist V. Blaubrück, kes käsitles temale tundmatut ülikooli kiriku orelit asjatundlikult.  
28. märtsil oli aga ülikooli lauluseltsi Cantate Domino peakoosolek, mille palvega avas seltsi auesimees prof H. B. Rahamägi. Võeti vastu 1930. aasta eelarve kogusummas 1050 kr. Vastuseks viimasel ajal osaks saanud kriitikale otsustati koori koosseisu suurendada. Valiti ka uus juhatus.

Kontserdipublik täitis kiriku pilgeni
Kuigi 22. märtsil Estonia kontserdisaalis aset leidnud Tallinna Meestelaulu Seltsi 50. numbrit kandev kontsert oli ilmalikku laadi, võis siingi tunda kiriku hõngu, kui Herman Känd esitas Hoyeri orelisonaadi ja koor orelikunstnikuna tuntuks saanud Lydia (Tia) Terkmani (Tiiu Targamaa) laulu «Mehed».
Tia Terkman ise esines aga Tallinna Püha Vaimu kiriku uuel orelil. Ta oli juba varasemate esinemistega ära teeninud publiku poolehoiu, mida tõendas rahvaga viimse võimaluseni täidetud kirik. Ja ettekanne oli väärt kuulamist. Mitmekesise ja maitseka registreerimisega oskas ta veenvalt välja tõsta iga helitöö iseloomulikumad jooned.
30. märtsil tuli Tallinna Jaani kirikus ettekandele Cesar Francki oratoorium «Õndsus». Rahvast oli palju. Tegemist oli raske ülesandega, eriti puudutas see koori ja orkestrit. Orkester oli aga kehvakene, puudus mitu vajalikku pilli. Neid püüdis asendada Paul Pressnikoff (Indra) orelil. Niihästi Jaani oratooriumikoor kui ka solistid, kelle hulgas oli tuntuim Karl Viitol, laulsid oma partiid täiesti rahuldavalt. Terves ettekandes jäi siiski puudu peenemast väljatöötlusest, puudusid suuremad tõusud ja õrnemad piano-kontrastid. Enn Võrk juhatas küll asjatundlikult, kuid tema tõlgitsemises oleks soovinud suuremat sisemist kaasaelamist.

Muusikud organiseerusid
16. märtsil kogunesid Viljandimaa muusikute esindajad Koidu seltsi ruumesse. Asutati Eesti Lauljate Liidu Viljandimaa osakond. Valiti juhatus, kuhu hakkas kuuluma ka Suure-Jaani kiriku köster ja koorijuht Hans Kapp. ELL Virumaa osakond pani aga paika 1931 Narvas toimuva Virumaa VI laulupeo kava. Selles ei puudunud ka vaimulikud laulud: Mendelssohni «Ärgake, nii vahid hüüdvad» ja Rudolf Tobiase «Eks teie tea».
30. märtsil vaatas oma 60 tegevusaastale tagasi Kuigatsi Vaalu laulukoor. Koori asutaja oli Vaalu algkooli õpetaja P. Rosenberg, kes suutis enda ümber koondada lauluarmastajaid kogu Sangaste kihelkonnast. Viimased 22 aastat oli koori juhatanud sama kooli õpetaja Henn Sarv. Koor oli oma pika eluea jooksul osa võtnud kõikidest ülemaalistest ja maakondlikest laulupidudest. Juubeli puhul korraldati Vaalu palvemajas kontsert-jumalateenistus.

Peeti sinodeid
Lääne praostkonna sinodil 19.–20. märtsil otsustati enam silmas pidada noorsoo- ja muusikatööd, kooride asutamist ja vastulaulude harjutamist. Leiti, et emad peaks lastele vaimulikke laule õpetama. Pärast sinodit mindi kirikusse, kus jumalateenistust kaunistas Kullamaa koguduse koor kohaliku köstri juhatusel ja Piirsalu köstri Th. Neumanni ilus orelimäng.
Ida-Harju praostkonna sinod oli 21. märtsil Jüri kiriklas. Otsustati välja anda praostkonna lendleht, kasutades selleks Eesti Kirikut, mis sel puhul ilmuks Ida-Harju erinumbrina. Vastavasse toimkonda valiti õpetajate Aunvere ja Jõgise kõrval ka köster Liima. Jumalateenistusel laulis Rae noortekoor.
Pilistvere köstriks kinnitati 14. märtsil Voldemar Rehfeldt.Lõpuks ka kurb sõnum: 17. märtsil lahkus igavikku Rannamõisa abikiriku köster Karl Dunkel.

Mati Märtin