Paastukuu 1937 kirikus

Ülestõusmispühad langesid 1937. aastal märtsikuule.
1. märts tõi sõnumi tulevase peapiiskopi Edgar Hargi kohta. Sel päeval asus ta ametisse Lohusuu õpetajana. 7. märtsil pidas Edgar Hark Lohusuus oma esimese jumalateenistuse. Kogudus oli rõõmus, et „jumalateenistus võis täpselt väljakuulutatud ajal alata“. Rahvast oli uut õpetajat vastu võtma tulnud rohkesti, teda tervitati puhkpilliorkestri helidega.
7. märtsil valiti õpetajat Häädemeeste ja Tahkuranna kogudusele. Ainus kandidaat oli senine õpetaja kt Th. Varblane, kes ka valituks osutus.

Täiendus vaimulikele lauludele
Ilmus Kirikukoor XV, kuhu kuulus ainult Eesti heliloojate looming. Valitud laulud olid läbi imbunud evangeeliumi vaimust ja olid kergesti omandatavad. Laulda oleks neid sobinud jumalateenistustel, kirikukontsertidel, vaimulikel laulupidudel, ametitalitustel jne. Esimest korda ilmus trükis Rudolf Tobiase müstiline ehtsa tobiasliku harmooniaga „Küll jõuab surm kord kõigile“, kuid ka tema pikem helitöö oreli saatega „Otsekui hirv“.
Kiidusõnu sai Juhan Zeiger oma „Ristilöödu“ ning eesti- ja ladinakeelse kiidulaulu „Püha, Sanctus“ eest. Robert Heinmetsalt olid kogus „Palve“ ja „Jumalale tänu toogem“. Ülo Topman oli kirjutanud „Mu südames on pühapäev“, Osvald Mälk laulu „Kiida, mu hing, nüüd Issandat“ ja Alfred Karindi koraalitaolise „Ma tunnen oma Jeesust“.
Johannes Jürgenson oli täiendanud ametitalituste muusikat lauluga „Laulatuseks“. Oma koha oli leidnud ka uustulnuk Edgar Arro omapärase harmooniaga isamaalise lauluga „Armas Jumal, vaata täna“.
Tartu Akadeemiline Meeskoor tähistas oma 25. aastapäeva. Pidustused algasid 5. märtsil koori lipu õnnistamisega ülikooli kirikus. Leinalauluga mälestati lahkunud lauljaid ja koorijuht Leenart Neumanit. Lipu õnnistamist toimetas rektor prof J. Kõpp, keda assisteerisid neli pastorit: koori vilistlased Pärnu praost A. Grünberg, A. Kruus (Nõo), M. Ostrov (Sangaste) ja J. Muru (Kursi). Laulsid 50-liikmeline juubilarist meeskoor Richard Ritsingu juhatusel ja sopran Paula Neuman, orelit mängis Voldemar Blaubrück.
Muusikat oli rohkesti ka Tartu Peetri õpetaja J. Tauli korraldatud Kristuse kannatamisaja äratus-jumalateenistustel märtsikuus. Iga kord esines ka mõni koor, kelleks olid Peetri kiriku enda mees-, laste- ja segakoor vastavalt Leo Virkhausi, õpetajaproua Tauli ja August Kiissi juhatusel ning Tartu Naislaulu Selts Johan Tamvergi taktikepi all. Jutlustasid külalised: õpetajad Konsin Äksist, Gnadenteich Tapalt, Kool Maarja-Magdaleenast ja Bender Elvast.

Hugo Lepnurme suurpäev
11. märts oli suurpäev Hugo Lepnurmele, „keda praegusel silmapilgul peame üheks paremaks selle ala esindajaks kohapeal“, nagu kirjutab Muusikaleht. Tema kontsert Estonia kontserdisaalis äratas elavat vastukaja. Eduard Visnapuu kirjutab: „Tehniliselt tasemelt ta on jõudnud õige kauge küpsuseni … ta omab hää vaistu värvide kasutamiseks ja erksa maitse teostele nende kunstipärase ilme andmiseks.“
Peateoseks oli ta valinud Widori V orelisümfoonia, mille kandis ette suure meisterlikkusega. Huvitavalt kõlasid ka Bachi Toccata F-duur ja Tobiase Fuuga d-moll, samuti Kushnareffi sügavtõsine koraalieelmäng „Armas Jee­sus armastaja“ ja meie Robert Heinmetsa Toccata e-moll. Hästi tulid oma ülesannetega toime ka sopran Tooni Kroon, kelle hääl küll „pisut kaldus kerkima“, ja viiulikunstnik Rudolf Palm.
Hugo Lepnurm osales ka eesti seltsi Lootus 60. aastapäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis 14. märtsil, „pakkudes väga väärtuslikku ettekannet“.
14. märtsil tähistati Kaarli kirikus Tallinna Linnamisjoni aastapäeva. Jutlustas õpetaja Jõgis Koselt ja laulis Tallinna Pauluse segakoor. Sel puhul korraldasid noored kristlased linnamisjoni majas noorteõhtu, kus pikema sõnavõtuga esines õpetaja Soomre.

Palmipuudepühast ülestõusmispühadeni
Ülestõusmispühad langesid sel aastal märtsikuule. Tartu Peetris esines palmipuude­pühal sealne tuntud tenor Jaan Toomsalu. Jutlustas Jaak Taul. Päev varem sealsamas toimunud leerilaste õnnistamisel tegi muusikat Salme Kanni naiskoor. Ülikooli kirikus toimus aga palmipuudepühal ennekuulmatu sündmus: esimest korda esines Tartus Tallinna vene ja eesti parematest õigeusu kirikulauljatest koostatud koor ja solistid Aleksandri peakiriku koorijuhi M. Suursöödi juhatusel.
Esitati slaavi vaikse nädala ja suure reede kirikumuusikat ning lääne kirikumuusika valitud teoseid. Rahvast oli sel kontserdil enneolematult palju, kuid Eduard Oja peab siiski vajalikuks märkida, et juhuslikest lauljatest koostatud kooril puudus häälerühmade tasakaal ja tämbrid ei sobinud. Tunnustust vääris aga koorijuhi stiilne töö slaavi kirikumuusika tõlgendamisel.
Suur neljapäev oli Tartu Peetris kurvavõitu. Sel päeval 15 aastat tagasi oli ühel ametitalitusel lahkunud koguduse esimene õpetaja Wilhelm Gottfried Eisenschmidt. Tema mälestuseks korraldatud leinajumalateenistusel kõneles kadunut tundnud praost emeeritus Ederberg. Laulis 1. pihtkonna segakoor.
Mõisaküla noor koguduski korraldas suurel reedel kontsert-jumalateenistuse. Liturg oli õpetaja Sõmer, esinesid koguduse noor liige E. Mitt, külalisena Sergei Podekrat ja koguduse äsjamoodustatud 60-liikmeline koor M. Isati juhatusel. Juba tegutses ka pühapäevakool ja isegi „nais-näputöö ring“.
Vaiksel laupäeval, 27. märtsil esines Cantate Domini toomkirikus kirikumuusika õhtul. Jumalasõnaga esines piiskop Rahamägi. Samal päeval tuli Püha Vaimus Paul Pressnikoffi juhatusel ettekandele Händeli oratooriumi „Messias“ 3. osa. Koguduse koori ja Ringhäälingu orkestrit täiendasid solistid.
Tartu Pauluses oli vaiksel laupäeval sealse Meestelaulu Seltsi juba traditsiooniks muutunud kontsert-jumalateenistus Eduard Tubina juhatusel, mis algas Mozarti ja Kodaly „Ave Mariaga“, millest viimane kõlanud meil esimest korda, ja lõppes Wagneri „Palverändurite kooriga“. Jutlustas H. Haamer.
Eriti rikkalikud olid nii muusika kui ka jumalasõna poolest ülestõusmispühad. Jumalateenistusi peeti kõikides kirikutes. Mõnes kirikus oli kolm jumalateenistust järjestikku ja kõik olid rahvarohked. Esimese püha hommikul mängisid kirikutornides puhkpilliorkestrid.
Rahvarohkuselt ja pidulikkuselt paistis eriti silma Tartu Maarja, kus tähistati õpetaja A. Vooremaa kümne aasta ametijuubelit. Sel puhul annetati talle kuldrist.
Vooremaa oli sündinud 27. detsembril 1903 Kuressaares Saaremaa praosti perekonnas. Usuteadust õppis Tartu ülikoolis aastatel 1920–1926. Tartu Maarja abiõpetajaks sai 1927. aastal, õpetajaks 1934. Ülikooli kirikus aitas pühalikkusele kaasa Tartu Helikunsti Seltsi segakoor Miina Härma juhatusel.

Raadio tõi jumalasõna koju
Raadio oli ülestõusmispühade ajal lausa kiriku päralt. Suurel reedel kanti toomkirikust üle hommikune jumalateenistus (jutlustas piiskop Rahamägi), kell 17 jumalateenistus Tallinna Jaanist (õpetaja Kubu), kell 18 esines vaimulike koorilauludega Kaarli segakoor Alfred Karindi juhatusel, kell 20 aga vaimulike soololauludega Ia Uudelepp.
Vaiksel laupäeval rõõmustati kuulajaid Händeli „Messia“ 3. osaga, mis kanti üle Tallinna Püha Vaimu kirikust. 1. ja 2. pühal oli aga kummalgi päeval eetris kaks jumalateenistust: 1. pühal Tallinna Kaarlist (õpetaja Stockholm) ja Tartu Paulusest (õpetaja Võõbus) ning 2. pühal Tallinna Püha Vaimust (õpetaja Tallmeister) ja Tartu Maarjast (õpetaja Vooremaa).

Mitmesugust
Rakvere Pauluse kogudus korraldas 14. märtsil oma teise kogudusepäeva, millest võttis osa ligi 100 inimest. Tähtsaima küsimusena arutati oma kiriku ehitamist. Otsustati püstitada kirik Eesti Vabariigi 20. aastapäeva auks Vabaduskirikuna.
11.–15. märtsini kestis Kundas Viru praostkonna kuulutajate vendade, koguduste nõukogude ja kogudusetegelaste piiblikursus, kus teadmisi jagasid praost Beermann, õpetajad Gnadenteich, Kentmann, Põld, Kiivit, Soosaar jt. Räägiti nähtavast ja nähtamatust kirikust, Kristuse ristisurma kuulutamisest, „peatarkusest ja südameusust“, jumalasõna kuulutamisest, ristimisest, altarisakramendist ja paljust muust.
Kuu viimasel päeval tähistas Tartus oma 50. sünnipäeva muusikapedagoog ja organist Johannes Kärt. 1904–1911 oli ta õppinud kompositsiooni ja orelimängu Peterburi konservatooriumis, 1911–1920 töötanud Bakuus muusikaõpetajana ja luteri kiriku organistina. Sealt peale elas ja töötas muusikaõpetajana Tartus, olles alates 1923. aastast ka Peetri kiriku organist-koorijuht ja kõrgema muusikakooli oreliõpetaja. Nüüdki oli ta täies elujõus ja täis teotahet.
13. märtsil lahkus oma Looja juurde Torma köster ja kauaaegne koolijuhataja Gustav Kommussar. Sündinud oli ta 30. detsembril 1868 Kastre-Võnnu vallas. Koolitee viis ta Võnnu kihelkonnakoolist Peterburi Anna kirikukooli, sealt Tartu õpetajate seminari. Töömeheteed alustas Kodavere kihelkonnas Varnja algkoolis. 1889 oli Maarja-Magdaleena kihelkonnakooli juhataja, alates 1894 Torma kihelkonnakooli juhataja ja köster-organist. Koolile ja kirikule oli ta pühendanud üle 40 aasta oma elust. Köstriametist lahkus vanaduse tõttu 1. novembril 1936.
Mati Märtin