Otsiti teaduse tegemise mõtet

Tartu ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis peeti 12. septembril üliõpilastele suunatud konverentsi «Teadus ja elu. Sisu ja siht», mille eesmärgiks oli panna noori juurdlema teaduse tegemise mõtte ja oma koha üle maailmas.
Käsitletud teemad jagunesid kolme kategooriasse. Maailmavaate osatähtsusest teaduses kõnelesid filosoofid prof dr Nancey Murphy ja dr Peter Payne USAst, vabadusest ja vastutusest teaduses ning eetilisest piirist inimese sekkumisel loodusesse kirjandusteadlane mag Hansjörg Baldinger Šveitsist ning eetikaõppejõud ja teoloog mag Meego Remmel.
Sellest, kuidas täita oma missiooni maailmas, rääkisid informaatikaõppejõud dr Tarmo Uustalu ning andragoogikaõppejõud ja teoloog dr Einike Pilli.
Maailmavaateline dialoog
Konverentsi keskne idee oli arutleda vabaduse, vastutuse ning eetiliste väärtuste olulisuse üle. Kõik ettekanded keskendusid teaduse ja kristluse seostele, tõdedes, et inimkond võib kasutada teadust, leidmaks vastuseid intellektuaalsetele kriisidele, mis kerkivad esile meie oma traditsioonis.
Kirjandusteadlase Hansjörg Baldingeri sõnul võivad ootamatuid vastuseid maailma paradoksaalsusele anda valitud lõigud Piiblist.
Dr Peter Payne paiskas õhku küsimuse, kas teaduse ja kristluse maailmavaated on konfliktis. Ta tõdes, et kui jätta kõrvale dispuut evolutsiooniteooria üle, on antud teema palju laiem ja põhimõttelisem ning sageli nimetatud vaated hoopiski toetavad teineteist.
«Üldiselt võib vastandlike maailmavaateliste veendumuste ja erinevate eetiliste argumentatsioonide vahel sildu luua praktiline teadmus, et erinevaid maailmanägemusi ja eetilise arutlemise loogikaid kehastavate traditsioonide, kogukondade ja isikute, sh teadlaste endi vaheline dialoog võib aidata näha üht ja sama probleemi erinevatelt ja üksteist täiendavatelt vaatenurkadelt ning sünnitada seeläbi eetilist ühtsust mitmekesisuses,» jätkas teemat Meego Remmel.
Tarkade valikutega
Et ka arvutamine on loodusteadus palju enamal määral, kui üldiselt arvatakse, tõestas infotehnoloog Tarmo Uustalu. «Ka arvutiteadlane seisab silmitsi eetiliste valikutega, olgu panustajana tehnoloogiasse, mis järjest valdavamalt ja kiiremini kui iial varem teisendab ühiskonna kogu olemist, või siis teaduse kui institutsiooni kandjana hiigelsammudega bürokratiseeruvas teaduskorralduses,» selgitas ta.
Kõige teadusliku kõrval aga ei tohiks unustada isiklikke unistusi. Sest kõik algab unistusest. Ning mida julgem ja selgem unistus on, seda parem. Ent unistuse järgi tegutsemine ei ole roosi õielehtedel kõndimine – see eeldab tarku valikuid mitme hea vahel, pinge ja üksilduse talumist, kõneles Einike Pilli.
«Oma unistuse jälgedes käimist toetavad viis pädevust: ühe valdkonna põhjalik tundmine, sünteesiv mõtteviis, loovus, teistsuguste tunnustamine ja vastutav eluhoiak. Julgen juba praegu öelda: niisugune elu on elamist väärt.»
Konverentsi lõpetas ettekandjate elav paneeldiskussioon.

Merje Talvik