Otse Looja südamesse

Haprale pinnale toetudes
imestab ärev hing,
et kõik polegi veel kadunud.
Vaatab ja mõtleb
ning unistab kuldsest puurist,
mille varbade vahelt
võiks segamatult imetleda
sinist taevast.
Vabaduse mõrkjad marjad
meenutavad esimest tormakat
tiivaproovi
udusulise pesa
süütust rüpest…
Ärev hing
piidleb kartlikult sinakat taevast
ning ei märkagi,
kuidas kevadehõnguline koidik
maailma hapruse
otse Looja südamesse kannab.

Anna-Liisa Vaher