Õnnistus või õnnetus?

14. sajandil rajatud Haljala kirik on oma suuruses ja ilus omaette lugu meie maa sakraalehitiste ajaloos.

Kunstiajaloolane Villem Raam on omal ajal Haljala kirikut pidanud üheks kuuest üleliidulise tähtsusega sakraalhooneks. Kui me oskaksime kivimüüre ja hoonete seinu lugeda nii nagu raamatuid, mõistaksime kõikide kodude tekkimise lugu.
Ja kirik on ristiinimese kodu. Ometi on selliseid inimesi olemas: restauraatorid, kes tunnevad müüride kirja ja vaikuses meile tagasi annavad neid aardeid, mida me oma eluks ja Jumalale auks vajame. Ka Haljala kogudus peaks õnnelik olema selle üle, et restauraatorid oma imelisi oskusi ja tööarmastust jaganud on.
Pärast Haljala kiriku põlemist 1997. a tegi päästeteenistus toonasele koguduse juhatusele ettekirjutuse kiriku elektrijuhtmete uuendamiseks. Tänu Juhan Puusepale need tööd tõepoolest 2010. a ka aset leidsid. Juhan Puusepp restaureeris ka enamiku kroonlühtreid.
2016. aasta jõuludeks valmis kiriku põrand. Põrandameistrid olid Ermilda Lepp ja Ülo Lepp. Käesoleva aasta juuli viimasel nädalal said valmis Haljala kiriku kooriruumi restaureerimistööd. Nüüd võivad kõik kirikusse tulijad imetleda pühakoja vanimat osa sellisena, nagu see oli vaadeldav sajandeid tagasi.
Töid tegid kunstiajaloolase Juhan Kilumetsa juhtimisel Eva Mölder, Mirjam Averik, Ann Mikk, Sirje Thaling, Tiina Sakermaa, Kerstin Sillaots, Peep Rennu, Indrek Gross, Elmar Lääne, Rein Mõtus, Viktor Erm, Mirgo Pruunsild, Raido Tõnson, Kalev Kuusksalu. Arheoloogilisi töid teeb Haljala kirikus Villu Kadakas. Kiriku restaureerimisarhitekt on Katrin Etverk.
Minu eriline tänu kuulub ka muinsuskaitsetöötajatele, kes on kiriku restaureerimistööde algusest alates väga suureks toeks olnud. Siin ei saa mööda minna teist, armsad Eesti Kiriku lugejad, kes te oma palvete ja annetustega olete kogudusele aastate jooksul toeks olnud. Tänan kõiki sõpru, sealhulgas kaasvõitlejaid korporatsioonist Filiae Patriae, kes te oma panuse tööde kordaminekuks olete andnud.
Juba aastaid on kiriku restaureerimist finantseerinud Balti Rüütelkondade Ühenduse kaudu Haljalast pärit baltisaksa perekonnad. Suur­annetajate hulka kuuluvad Thomas ja Verena von Dellingshausen, kes on organiseerinud ka annetusi Saksamaal.
Ent ees ootab kiriku pikihoone jagu imelisi avastusi. Tagasi tulles pealkirja juurde võiks küsida, kas üks lagunenud katuse ja torniga, vammist kahjustatud kantsliga, kõdunenud seinapaneelide ja mädanenud põrandaga ning põlengust kahjustatud kirik on õnnistus või õnnetus. Sellele saab vastata vaid ühte: see on igale, kes tohib kirikut hoides ja ehitades jumalariigi tööd teha, ikka ainult õnnistus.
Teid kõiki tänades
Margit Nirgi,
Haljala koguduse õpetaja