Oma lugejate alandlik teenija

Märtsi alguses 18 aastat tagasi jõudis kätte kauaoodatud päev – lugejateni jõudis taas pärast poole sajandi pikkust sunnitud vaikimist ajaleht Eesti Kirik. On paslik aeg eilse sünnipäevalapse tegemistele tagasi vaadata, seda enam et kiriku häälekandjana on ajaleht kirikuelu elav kajastaja, nagu on öelnud taasilmunud ajalehe esimene toimetaja Joel Luhamets.
Alljärgnev on osake sellest, mis Eesti Kiriku sünnipäevanädalal märtsikuu alguses 18 aasta jooksul on lehes ilmunud.

18 aasta jagu ajalehti pakkus meeldivat äratundmist, aga samas väikest rahulolu – edasiminekut on märgata nii sisus kui välimuses. On teemasid, mis läbivad kogu ajalehe ilmumise perioodi, ja neid rubriike, mille kestvus on piirdunud paari aastaga.
Täheldada võib seda, et lehe taasilmumisest alates on kajastamist leidnud ka kirikuelu rahvusvaheline ja oikumeeniline mõõde ning olulised ühiskondlikud sündmused. Märkimata ei saa jätta, et kui algusaastatel ilmus ajalehes arvestataval määral tõlkeartikleid, siis mõne aastaga kujunesid välja oma autorid, nende hulk on aja jooksul pidevalt täienenud.

Elujõu jagaja
2005. aasta 2. märtsi lehes on avaldatud peapiiskop Jaan Kiiviti 65. sünnipäeva tänujumalateenistuse jutlus, kus kadunud peapiiskop ütles: «See (kristlik – R. P.) usk annab inimesele selgroo, eneseväärikuse ja elujulguse. Jõud, mis ta tugevaks teeb, on Jumala ligiolek Kristuses – Tema armastus ja juhtimine. Ei ole kunagi ükskõik, kuidas ja mille nimel me elame.»
Usku ja Kristusest lähtuvat elujõudu on inimestele aidanud vahendada kiriku häälekandja. Alates lehe taasilmumisest palvepäeval, 4. märtsil 1990 on lugejaid kosutanud alati mõne kirikuõpetaja kirjutatud jutlus ja palvepäeva puhul peapiiskopi karjasekiri. Esimese jutluse au oli Roosa koguduse õpetajal Karl Karlsonil, toona vanimal tegutseval vaimulikul.
Äsja Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistanutena on meil hea meel tõdeda, et teoks on saanud esimeses lehenumbris ilmunud peapiiskop Kuno Pajula karjasekirja palve: «Meie palve on, et Jumal ise juhataks me rahvast õigel teel, annaks üksmeelt ja rahu, laseks meid omakasupüüdmatu ja siira südamega töötada oma rahva hüvanguks. Me ootame Jumalalt abi ja tuge vabaduse ja sõltumatuse saavutamisel, tahame oma töö ja tegudega selleks kaasa aidata.»

Ühiskonna arengu kajastaja
Avar pilk maailmanägemisele ja kaasaelamine ühiskonna arengule on olnud kirikulehele alati oluline. Järeldan seda esmanumbris avaldatud Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee üleskutsest palvetada Eesti Kongressi eest, samuti kümme aastat hiljem ilmunud sama ürituse meenutusest (8.3.2000). Tähelepanuta pole jäänud ka märtsi alguses toimunud riigikogu valimised – nii valimistel kandideerinud vaimulike kui ka valimistulemuste kaudu.
1994. aasta 2. märtsi lehest leiame üleskutse taastada Kalevipoja kuju – seegi soov on leidnud positiivse lahendi. Kahes märtsikuu alguse lehes on ruumi saanud vabariigi sünnipäeva tähistamine. Puudutamata pole jäänud ka kurvad sõnumid nagu armastatud rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni lahkumine (6.3.2002).
Ühtaegu rõõmustav ja valulik on reageering kadunud president Lennart Meri kõnele peapiiskop Jaan Kiiviti 60. ja vabariigi 82. sünnipäeval, kus ta kutsus taastama kiriku seisundit ühiskonnaelu mõjutajana.
Arvamusleheküljel (8.3. 2000) kirjutas siis kirikukogu liige Erik Salumäe: «… kirik ei ole jaksanud ette valmistada inimesi tööks kõigis nendes eluvaldkondades, milles kiriku suuremat rolli soovitakse näha. /—/ kirik ei ole paljudes valdkondades suutnud kavandada oma tegevuse strateegiat ja taktikat /—/ ilmselt ei osata piisavalt kasutada kõigi nende potentsiaali, kes kiriku juures tegutsevad /—/ kas kirik üldse kunagi suudab ühiskonna ootustele tulemuslikult reageerida.» Autor kinnitab, et kirik suudab seda.
Samal teemal kirjutab assessor Tiit Salumäe juhtkirjas, mis 1996. aastast on regulaar-selt hõivanud oma koha teise lehekülje välisservas. Oma mõtet kirikut oluliselt puudutavates küsimustes on jaganud kirikuvalitsuse liikmed ja lehe peatoimetaja. Praegu jagavad sama leheruumi juba nimetatute kõrval kiriku töövaldkondade juhid.
Rahvusvahelise koostöö vahendaja
Kiriku kuulumisest rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja osalemisest nende töös annavad tunnistust teated Kirikute Maailmanõukogu assambleedelt, selle organisatsiooni programmist «Eluteoloogia». Teada antakse sellest, et 1. septembril 1996 kirjutatakse alla Porvoo ühisavaldusele (6.3.1996).
Teemaring, mida rahvusvahelisel tasandil puudutatakse, on lai. Lugeda saab Taani peaministri käigust Tallinna Peeteli kirikusse (3.3.1997), palvushommikusöökide traditsioonist Ameerika Ühendriikides (7.3.2001), Porvoo ühenduse kirikujuhtide kohtumisest Tallinnas (6.3.2002), ülemaailmsest naiste palvepäevast (3.3.2004), luterlike kirikute saatusest Venemaal (3.3.1997).
Veel saame teada, et Eesti Kirikute Nõukogu esindus käis Rootsis, kus kirik lahutati riigist (1.3.1995). Emeriitpraost Paul Saar kirjutas Ingeri kiriku ajaloost (6.3.1996). Eraldi väärib märkimist visiit Moskvasse patriarh Aleksius II juurde, kes tähistas 70. sünnipäeva (3.3.1999). Üle kümne aasta tagasi kerkis orbiiti küsimus kirikupoliitikast õigeusu kirikus, mida selgitas toimetaja Edakai Simmermann (9.3.1994).

Valupunktide esiletõstja
«Järjest avarduv ja avanev maailm seab meie noorte ette vajaduse tunda teisi kultuure ja nende religioone. Ilma selliste teadmisteta on raske mõista maailma ja tema kultuuriväärtusi. Religioon on üks ühiskonda kujundavatest jõududest. Demokraatliku riigi eksisteerimiseks on vaja tolerantsust, solidaarsust ja halastust. Usuõpetusel on oluline osa selliste väärtuste kujundamisel,» kõlab kui tänase päeva sõnum.
Ent tegu on lõiguga 11 aastat tagasi (5.3.1997) avaldatud Tartu ülikooli usuteaduskonna nõukogu kirjast riigikogu esimehele ja haridusministrile. Kirjale on alla kirjutanud üheksa õppejõudu. Senini kehtib koolides 6. septembril 1996 vabariigi valitsuse kinnitatud riiklik õppekava, mille kohaselt usuõpetuse ainekava valib kool, arvestades õpilaste ja lastevanemate soove.

Kristlaste tunnustaja
Päevakajaliste ja muret tekitavate küsimuste kõrval on kirikulehes alati orbiidis inimene, olgu ta siis praegu aktiivselt tegev või juba ammu manalateele läinud nagu õpetaja Ernst Gottlieb Jaesche, keda on meeles peetud esimeses taasilmunud Eesti Kirikus. 1994. aasta alguses ilmus järjeloona Madis Oviiri kirjutis misjonär Evald Ovirist.
Tähelepanu on pälvinud väga erinevad inimesed: Aksella Miralda Järve, Ülo ja Helju Viru, Tuuliki Jürjo, Jüri Stepanov, Endel Kink, Jaan Tammsalu, Lauri Leesi, Enn Võrk, Kirsti Malmi ja paljud teised. Siinkohal meenutan peapiiskop emeeritus Kuno Pajula sõnu intervjuust Eesti Kirikule aastal 1994 (EK nr 10, 9.3.), kui tähistati kirikujuhi 70. sünnipäeva.
«Kogu kiriku rõõmud ja mured tulevad kokku piiskopi kabinetti: ühelt poolt negatiivsed, halvad uudised, mis on koormaks igale inimesele, teiselt poolt võimalus kohtuda väga paljude suurepäraste inimestega, mis teeb rõõmu ning pakub rahuldust. /—/ See on ka mulle endale üllatus, et nii sageli kogudustele külla ning jumalateenistustele kutsutakse. Vahel on need üsna pikad ja väsitavad sõidud, kuid toovad rõõmu,» kinnitas Pajula.
Ka Eesti Kiriku toimetajad on möödunud 18 aasta jooksul väga palju kogudusi külastanud ja alati leidnud meeldiva vastuvõtu. Siinkohal toimetuse tänu kõikidele meie võõrustajatele üle Eesti.

Edasirühkija
Aeg on kiiresti läinud, kuid möödunut aitavad kindlasti meenutada vanad ajalehed. Kas mäletate veel Eesti Kiriku vahelehte Noor Kirik või lastele mõeldud erilehekülgi, viktoriini Piibli teemal, rubriike «Kas tunnete Eestimaa kirikuid», «Jumala rahvas», «Kirjad üle värava» ja «Laulu lugu», Marko Tiituse 10 käsu selgitusi, Sirje Simsoni Eestimaa kirikute tutvustusi koos fotodega Tõnu Parmaksoni kogust?
2001. aasta sai kirikulehele justkui uue etapi alguseks. Muutus lehe kujundus: pühapäevaseks lugemiseks mõeldud jutlus koos juurdekuuluvate tekstidega kolis viimasele leheküljele ja seda hakkas täiendama värvitrükis foto, mille autoriks oli paar aastat Naatan Haamer. Tegijate soov on olnud moodustada nädala juhtsalmist, fotost ja juurdekuuluvast palvest tervik.
Praegu aitavad toimetust selles osas ka Daisy Lappard ja Arho Tuhkru. Veebruaris lisandus leheküljele nädala juhtsalmi selgitus, mida toimetuse palvel kirjutab õpetaja Aare Kimmel. Porvoo eestpalvete vahendamise eest oleme tänu võlgu õpetaja Toomas Nigolale.

Järjepidevuse hoidja
Täpselt kümme aastat tagasi tegi ülevaate esimesest taas-ilmunud kirikulehest toimetaja Liina Raudvassar. Siis jäi veel kaks aastat päevani, kui toimetus koos Tartu Pereraadioga korraldas Maarja koguduse majas oma esimese meediakonverentsi «Suletusest välja. Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule» (Mk 16:15).
Tänaseks on meediakonverentsi korraldatud kokku kuuel korral, neist viimane, «Kirik ja rahvusriik» toimus möödunud sügisel. Nii et viiel aastal märtsi alguses on lugeda saanud ka ülevaadet konverentsidel kõneldust ning kaasa mõelda kiriku, ühiskonna ja meedia teemadel.
Eesti Kirik on 90. aastapäeva tähistanud Eesti kiriku noorem veli – asutamisaastaks 1923, kui jõulude ajal ilmus lehe proovinumber. Regulaarselt ilmus leht 1924. a jaanuarist; peatoimetajaks oli hilisem piiskop Hugo Bernhard Rahamägi.
Pärast taasilmumist on praegu lehel viies peatoimetaja, 1996. aastast juhib toimetuse tööd Sirje Semm.
2004. aastal tehtud küsitlusele, milline on Eesti Kiriku tähendus teile ja kirikule tervikuna, vastas õpetaja kaplan Gustav Kutsar: «Minu jaoks ei ole Eesti Kirik ainult ajaleht. See on ka toimetus, kuhu pea igal Tartusse saabumisel sisse astun. Mitte selleks, et võtta leht. Ka mitte selleks, et rääkida oma lugu. Ei pea ju astuma oma sõbra juurde ainult siis, kui teda väga tarvis, vaid ennemini siis, kui sul on eluküllased hetked.»
Eesti Kiriku uksed on avatud ka täna. Olete oodatud!

Eesti Kirik

Detsember 1923 kuni august 1940. Rahamäe järel olid lehe toimetajaiks Jaak Varik, Jakob Aunver, Albert Soosaar ja Anton Eilart.
Eesti Kirik jätkas paguluses ajakirjana ilmumist detsembrist 1950 Stockholmis ja aastatel 1989–2007 Torontos.
Ilmub Eestis ajalehena taas 4. märtsist 1990. Lehe vastutav toimetaja oli aastatel 1990–92 Joel Luhamets, peatoimetaja 1992–93 Evar Post, peatoimetaja kt 1993–94 Villu Jürjo, peatoimetaja kt 1994–96 Kadri Ugur, 1996. aastast on peatoimetaja Sirje Semm.