Oluline on meie meelsus

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
Ps 103:2
Piiblist leiame ikka ja jälle üleskutse tänada Jumalat. On kirjutatud palju raamatuid, kus õpetatakse Jumalat tänama ja selgitatakse, kui oluline see on kristlase elus.
Kaasajal juhitakse pidevalt tähelepanu sellele, et inimesed mõtleksid positiivselt.
Kristlastena teame, et tänumeelsus ja tänulikkus on väga oluline meie suhtes Jumalaga. Aga vähem oluline ei ole see inimestevahelistes suhetes. Kindlasti oleme oma elus kohtunud inimestega, kelle olemusest ja elust paistab välja tänulikkus Jumala vastu. Selline kohtumine paneb meid ehk mõtlema, millised oleme meie. Nendest inimestest kiirgav tänulikkus ja usk mõjutavad meid ning soojendavad meid veel kaua aega hiljem.
Kuid väga sageli kohtume rahulolematute inimestega, kellele ükski asi siin ilmas ei meeldi. Nad leiavad alati võimaluse, et avaldada oma pettumust asjade käigu üle.
Nad ei ole rahul sellega, et Jumal ei sekku kõigisse olukordadesse neile sobival viisil. Ei ole rahul ka sellega, et Jumal sekkub nende ellu. Nad ei leia mingit põhjust Jumalat tänada. Kõik hea nende elus on loomulik ja kõik halb on Jumala või teiste inimeste süü.
Kuid psalmist kutsub meid Jumalat tänama ja kiitma. Kristlastena oleme harjunud, et Jumal sekkub meie ellu. Kuid sageli võtame kõike nii loomulikult, et unustame Teda tänada. Psalmist soovitab meil mitte unustada ühtegi Jumala heategu. Kuid kas see on võimalik? Inimestena oleme harjunud palju unustama.
Usun, et oluline on meie meelsus Jumala heategude suhtes, mitte täpselt üles loetud Jumala tehtud heateod. Kindlasti unustame palju ning paljut ei oska tähelegi panna. Nii võimegi sarnaneda hoopis tegelasega tuntud tähendamissõnast tölnerist ja variserist.
Vaevalt suudame kõiki Jumala heategusid meeles pidada ja Teda tänada kõige eest. Usun, et Jumal ei ootagi meilt sellist tänu.
Oleme taas iseseisvad alles mõnda aega. Laulva revolutsiooni ajal otsisid paljud abi Jumalalt. Deklareeriti, et ainult koos Jumalaga saavutame vabaduse. Täna heidetakse ette, et miks kristlased on nii aktiivsed, miks nad paluvad, miks korraldavad üritusi, miks tahavad religiooniõpetust jne. Kristlased on vaid tülinaks. Kristlus on möödanik.
Pärast Vabadussõda deklareeriti ametlikult, et Eesti saavutas vabaduse tänu Jumala abile ja sõdurite vaprusele. Aastate möödudes oli sellest deklaratsioonist alles jäänud sõdurite vaprus ja andekate väejuhtide tarkus!?
Paljud Euroopa riigid tähistavad tänavust aastat Piibli aastana. Hinnatakse Piibliga tulnud pärandit. Paljud kirikud ja organisatsioonid tutvustavad Piiblit erinevates vormides, aitavad Piiblit levitada ja selle sõnumit mõista. Paljud eesti kristlased on tänulikud Jumalale, et võime lugeda Piiblit emakeeles. Oleme tänulikud, et Piibel on kättesaadav kõigile. Kuid sageli kohtame inimesi, kes ütlevad: jälle see Piibel.
Kuid meile, kristlastele, on Piibel raamat, millest võime õppida tänulikkust Jumala vastu. Tänagem Issandat ja ärgem unustagem Tema heategusid!
Jaan Bärenson