Olen oma õnne leidnud tänu Sinule

Paljudes kogudustes on leeripühade aeg. Tartu Ülikooli-Jaani koguduses sai 6. juunil õnnistuse üheksa noort. Leeripühast kujunes sündmus, mis liigutas paljude südameid.

Eelkõige selle tõttu, et noored vanuses 14–18 aastat on koguduse rüpes kasvanud ehk elujõulise, tihti ise oma otsingutes Jumalani jõudnud keskealise põlvkonna järeltulijad. Noorteleeri kursus alustas katseprojektina septembris ja käis koos kaks korda kuus. Katseprojektina selles mõttes, et enne pole noorteleeri gruppi 2001. aastal Tartu Jaani ja Tartu Ülikooli koguduse ühinemisel tekkinud Tartu Ülikooli-Jaani koguduses kokku kutsutud.

Koguduse õpetaja Triin Käpa sõnul otsiti noortepärasemat lähenemist, näiteks toimus ka filmiõhtu ja valmistati piibliteemalisi toite. „Oli väga nutikas grupp. Enamik noori oli n-ö kirikus üles kasvanud ja neil oli palju tugevam põhi kui tavalisel leerigrupil. Need noored hingavad mingis mõttes teises ruumis oma tausta poolest,“ jagas õpetaja Käpp, lisades: „Hästi inspireeriv oli. Noored mõtlevad avaralt ja maailmas toimuv on nende jaoks hästi oluline.“

Leeripüha jumalateenistuse valmistasid noored ise ette, valides laule ja sõnastades kirikupalvet. Mis on noortel südamel? 

Noorte palved: tänan sind oma koera ja sõbra kassi eest; palume sind kõikide inimeste, lähedaste ja kaugete ja nende heaolu eest; palun, et rohkematel inimestel oleks võimalik lastena koolis käia, et pärast seda maailmas paremini hakkama saada; tänan sind toidu ja elu eest, palun, et maailmas kaoks rassism ja rahvastel tekiks üksmeel, ning seetõttu ei tekiks sõdu ja konflikte; palume sind kõigi eest, kes tunnevad tänasel päeval end üksikuna, ja nende eest, kes tunnevad, et neile on ülekohut tehtud, oleme tänulikud nende inimeste eest, kes iga päev ja sekund meie maailma paremaks muudavad; õnn on kõige suurem kingitus, mille saanud olen, olen tänulik; kui võimalik, tee nii, et igaüks leiaks oma õnne, nagu mina olen tänu sinule leidnud oma; et kõiki inimesi koheldaks võrdselt sõltumata nendes soost, usust, seksuaalsusest või nahavärvist; et inimestel oleks rõõmus meel, et maailmas oleks vähem vihkamist ja rohkem mõistmist; et kõigil lastel oleks imeline lapsepõlv ja vanadel imeline vanaduspõlv ja et vahepeal oleks ka ikka hea.

Leeripüha üheks kõrghetkeks oli 14aastase leerilapse Liidia Baranyai peetud jutlus, mille allpool avaldame. Äsja Tartu Waldorfgümnaasiumi 7. klassi lõpetanud leerilaps, isa poolt Ungari juurtega Liidia ütleb, et ta käib muusikakoolis ning mängib ansamblis ja lavanärvi enam väga ei tunne. Jutlustamine tundus talle põnev: „Mõtlesin, et see oleks uus kogemus. Mul oli ka võimalus loobuda, aga kui kirjutama hakkasin, oli lihtne.“ Leerijumalateenistus on järelvaadatav Tartu Jaani Kiriku FB lehelt.

Kätlin Liimets