Oikumeeniline kohtumine Tallinnas

10.–12. märtsini said Tallinnas kokku Põhjamaade ja Baltikumi oikumeeniliste sekretariaatide esindajad, et teha kokkuvõtteid möödunud aastast ning arutleda ühtsuse ja lepituse teemade üle.

Üritus lõppes vahetult enne seda, kui koroonaviiruse levimine hakkas ka rahvusvahelist kirikuelu tõsiselt piirama.

Leppimisest ja ühtsusest

Põhja- ja Baltimaade oikumeeniliste organisatsioonide kokkusaamisi korraldatakse igal aastal. Tänavu jõudis korraldamise järg taas Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) kätte, kes võõrustas sarnaste organisatsioonide esindajaid ning kirikute oikumeeniliste suhete vallas töötegijaid Islandist, Lätist, Norrast, Rootsist, Soomest ja Taanist.

Kohaletulnuid tervitas EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder. EELK poolt võtsid kohtumisest osa veel välissuhete assessor Kadri Eliisabet Põder ning rahvusvaheliste ja oikumeeniliste suhete nõunik Anne Burghardt. Teistest eestlastest osalesid EKNi täitevsekretär Ruudi Leinus koos abikaasa Haldiga, Helle Liht, Age Ploom, Meego Remmel ja Tauri Tölpt. Tõlgina andis oma panuse Triin Salmu laste- ja noorsootöökeskusest.

Assessor Põder selgitas Eesti Kirikule, et oikumeeniliste sekretariaatide kokkusaamiste näol on tegemist töönõupidamistega, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aastast. Iga kord arutletakse ka mõne aktuaalse teema üle ja jagatakse sellega seoses oma maade kogemusi.

Tänavuseks teemaks oli valitud „Leppimise ja ühtsuse poole“. Peaettekande pidas Helsingi ülikooli oikumeenika professor Risto Saarinen,kes rääkis kristlusest ja populistlikust poliitikast tänapäeva Euroopas. Teiste seas esines aga ka Eesti rahvastikuminister Riina Solman, kes käsitles ühiskonna ootusi kirikutele kui lepitajatele.

Peale selle olid Tallinna kohtumisel kõneaineks rahvusvaheliste oikumeeniliste organisatsioonide tegemistega seotud teemad. Kirikute Maailmanõukogus töötav norralane Beate Fagerli tutvustas 2021. aastal Karlsruhes toimuva peaassamblee ettevalmistustöid ning Skype’i teel jagas oma organisatsiooni uudiseid Euroopa Kirikute Konverentsi uus taanlasest peasekretär Jørgen Skov Sørensen.

Anne Burghardt lisas, et päris oluliseks teemaks oli kokkusaamisel ka leppimine iseendi keskel, sest usuinimesi lahutavad jooned kulgevad tänapäeval mitte niivõrd kirikute vahelt, vaid iga kiriku sees. Samuti pälvis külaliste kiidusõnu tema sõnul ka Helle Lihti, Meego Remmeli ja Tauri Tölpti ettekanne EKNi teema-aastast „Armastades loodut“, eriti ökoteoloogia käsitlemine õigeusu perspektiivist, mis on Põhjamaades vähe tuntud.

Lisaks ettekannete kuulamisele ja aruteludele külastati erinevate konfessioonide pühakodasid ning kohtuti teiste seas meie peapiiskopi Urmas Viilmaga.

Viiruse mõju

Tallinna kohtumine oli üldse üks viimaseid rahvusvahelise kirikuelu üritusi, mis õnnestus enne koroonaviiruse COVID-19 kiire levikuga seotud erimeetmete kehtestamist läbi viia. Ürituse lõpupäeva õhtul 14. märtsil kuulutati Eestis välja eriolukord, mõned külalised aga pidid kodumaale naasmise järel jääma karantiini.

Praeguseks on kõik rahvusvahelised kirikuelu üritused Kadri Eliisabet Põdra sõnul ära jäetud. Organisatsioonide tegevus ja kirikujuhtide omavaheline suhtlus jätkub üksnes mitmesuguste internetiplatvormide vahendusel.

Rain Soosaar