Oikumeenia argi- ja pidupäevas

Eesti pühakodasid külas­tades võib aeg-ajalt mär­gata, et mõnes luteri kirikus peetakse katoliku missat. Nii mõnelgi inimesel võib tekkida küsimus, kas see on lubatud. 

Eesti on usuliselt kirev maa ja kristlaskond on siin vä­he­muses. Ilmselt tänu sellele on ka kirikutevaheline oiku­mee­niline koostöö tugev. Oikumeenia seisukohalt on oluline aasta 1948, mil loodi Kirikute Maailmanõukogu, mille asutamisdeklaratsioonis rõhutatakse, et tegu on kiri­ku­tevahelise ühendusega, mil­le liikmed tunnistavad Jeesu­se Kristuse Jumalaks ja Päästjaks. 

Kristlik koosmeel

Eesti Kirikute Nõukogu asu­tati Kuremäel Pühtitsa kloost­ris 16. veebruaril 1989. aastal järgmistel eesmärkidel: „Ar­ves­se võttes Jeesuse käsku jüngritele, et nad kõik üks oleksid (Jh 17:21) ja meie ees seisvaid ühiseid ülesandeid kristliku eluhoiaku, kõlbluse ja eetika kujundamisel, sa­mu­ti eestimaalaste õigus­te kaitsmisel ja soo­vist ühen­dada oma jõupingutused evan­geeliumi kuulutamisel ja ha­lastustöö tegemisel, otsustame meie, alla­kirju­tanud, luua Eesti Kirikute Nõukogu.“ 

Olukorras, kus kirikutel on teatud piirkondades küllalti vähe liikmeid, on mõistlik ulatada üksteisele abikäsi ja teha koostööd. Eestis on suurimad kirikud õigeusu kirik ja luteri kirik. Maailmatasemel on aga suurim katoliku kirik. Seega on loogiline, et katoliku kirikul on vajadus teenida oma liikmeid ka nendes piirkondades, kus oma kirikuhooneid ei ole. Sageli on pöördutud siin luterlaste poole. 

EELK kirikuseadustiku § 10 võimaldab meie pühakodasid kasutada ka teistel kristlikel liikumistel: „Kiriku, kabeli või mõne teise pühitsetud ruumi sihipärase kasutamise eest vastutab koguduse õpetaja või vaimulik, kelle vastutusalasse sakraalhoone või -ruum jääb. Nimetatud sakraalhoonet või -ruumi võib kasutada mõne teise konfessiooni jumalateenistuseks ja tali­tuseks või mõnel muul otstarbel üksnes praosti loal.“ 

Seega on võimalus aidata teisi kristlikke konfessioone. Seda ka tehakse, andes lubasid kirikuhoonete kasutamiseks teiste konfessioonide jumalateenistuste ja talituste pidamiseks. 

Palverännaku algus Viru-Nigula kirikus

Katoliku missasid peetakse näiteks EELK Viimsi kirikus iga teisipäeva õhtul. Osalejaid on 10–20. Peapiiskop Urmas Viilma on andnud selleks loa. Viimsi koguduse õpetaja Mikk Leedjärve sõnul on huvi missade pidamiseks katoliiklastel olemas ja ta ei näe põhjust mitte anda oma kirikuruumi teisele liikumisele kasutada. Tegu on Leedjärve hinnangul märgiga kirikutevahelisest sõbralikust läbisaamisest, sest kristlased oleme kõik. 

Viru-Nigulas toimub juba alates 1990-ndatest kord aastas katoliku kiriku traditsiooniline palverännak Neitsi Maarja kabeli varemete juurde. Sel aastal toimus see laupäeval, 22. augustil. Päev algas EELK Viru-Nigula kirikus adoratsiooni ja püha missaga. Viru praost Tauno Toompuu kiidab need missad igati heaks ja annab nende pidamiseks loa. 

Praost peab loogiliseks, et katoliku kirik saaks kasutada luterlaste hooneid. Katoliiklased kasutavad ka Rakvere luterliku kiriku kogudusemaja, kus peetakse aeg-ajalt missasid vene keeles. Suhe katoliku kirikuga on praosti hinnangul hea ja Rakvere kogudusel on katoliku kirikuga ruumide kasutamiseks kokkulepe olemas. 

Samuti on aeg-ajalt peetud katoliku missat suvel Häädemeeste kirikus kohapeal suvitavatele katoliiklastele. Kirikuruumi kasutamine annab koguduse õpetaja Tauno Tederi sõnul rohujuu­re tasandi oikumeeniale oma näo. Oikumeenia va­jab Tederi hinnangul nii teo­­loogilist diskussiooni, ki­ri­ku­juhtide tasemel suhtlust kui ka kohalikes kogudustes toimuvat suhtlust. Nii on Häädemeestel üksikud luteri kiriku liikmedki osalenud katoliku missal. Ka suhtlevad luterlased Häädemeestel aktiivselt õigeusu kirikuga, koos korraldatakse ühiseid laulupäevi, milles on ka ühine palvus. 

Kaido Soom