Õigeusu kirik sai uue juhi

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik valis uueks eestseisjaks Vereja ülempiiskopi Eugeni.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule oli 29. mai oluline päev, sest siis valisid kõik kiriku vaimulikud ja koguduste esindajad kirikule uut juhti. Seni juhtis pikka aega kirikut metropoliit Kornelius, kes suri käesoleva aasta 19. aprillil. Lisaks ülempiiskop Eugenile kandideeris eestseisjaks ka Narva ja Peipsiveere piiskop Lazar. Hääletusel sai ülempiiskop Eugeni 74 häält ja piiskop Lazar 37 häält. Kirikukogu valiku peab kinnitama patriarh Kirill ja seejärel selgub, millal metropoliit astub ametisse.
Ametisse valitud uus eestseisja on seni ametis olnud Moskva vaimuliku akadeemia rektorina. Uue metropoliidi kodanikunimi on Valeri Rešetnikov ja ta on sündinud 9. oktoobril 1957. aastal Kasahstanis. 1983. aastal lõpetas Moskva vaimuliku seminari ja 1987 Moskva vaimuliku akadeemia. Doktoridissertatsiooni kaitses ta 1987. aastal, doktoritöös analüüsis karjaslikku teenimist Vene Õigeusu Kirikus X–XIII sajandil.
Ametisse valitud metropoliit on juhtinud Vene Õigeusu Kiriku hariduspoliitikat. Ta on olnud rektoriks Stavropoli vaimulikus seminaris ning alates 1995. aastast Moskva vaimulikus akadeemias. 1994. aastast alates oli Vene Õigeusu Kiriku õppekomitee esimees. Selles ametis olles on piiskop Eugeni andnud oma suure panuse Vene Õigeusu Kiriku vaimulikkonna kujundamisse.
Ülempiiskop Eugeni oli lahkelt valmis vastama ajalehe Eesti Kirik küsimustele.

Mida tähendab teile Eesti ja millised on olnud teie varasemad sidemed?
Esimest korda käisin Eestis möödunud sajandi 80ndatel, kui õppisin seminaris. Eesti jättis siis mulle väga meeldiva mulje. Hiljem olen Eestis käinud mõned korrad juba siis, kui olin piiskop. Algne meeldiv mulje on endiselt alles.
Nüüd on Eesti minu jaoks omandanud hoopis teise tähenduse. Mitte kunagi varem poleks suutnud mõelda sellele, et Issand võib mu siia tuua Kiriku teenistusse. Üks asi on käia siin külalisena ja hoopis teine asi on olla siin vastutav kohaliku karja eest.

Milliste tunnetega tulete Eestisse?
Teatud kartus ja segadus on praegu hinges. Ees seisab suur töö. Kas ma suudan vastata sellele usaldusele, mida mulle osutas kiriku täiskogu? Loodan Jumala abile ning õigeusu kiriku vaimulike ja ilmikute toetusele.

Mida tähendab teile oikumeeniline/kirikutevaheline koostöö ja millisena kujutate ette suhteid teiste kirikutega Eestis? Näiteks luterliku kirikuga?
Vaatamata meie usuõpetuslikele erinevustele, loodan ma viljakale koostööle luteri kirikuga sotsiaal- ja muudes küsimustes, kus me saame koostööd teha.

Milline on teie elu suurim usuline kogemus?
Lapsepõlve usuline kogemus on väga nõrk, kuna seal, kus ma elasin, ei olnud kirikut. Teadlik usuelu algas möödunud sajandi 70ndatel aastatel. 1980. aastal astusin Moskva vaimulikku seminari, selle lõpetamise järel akadeemiasse. 1984. aastal pühitseti mind diakoniks ja preestriks.
Pärast lõpetamist jäin akadeemiasse õppejõuks. 1991–1994 olin Stavropoli vaimuliku seminari rektor. 1994 sain piiskopiks ja Vene Õigeusu Kiriku õppekomitee esimeheks. 1995. aastast praeguseni olen Moskva vaimuliku akadeemia rektor.
Kaido Soom