Novembrikuu 1935 oli täis tegevust

80 aastat tagasi, 1935. a novembris valmistati ette uue agenda kavandit, Rapla kirik sai täishiilguses elektrivalguse, kogudused said uusi õpetajaid ning oldi mõtetes lahkunutega.

7. novembril oli koos liturgiline komisjon, kes vaatas läbi uue agenda kavandi muusikalise osa, mille oli ette valmistanud helilooja Enn Võrk ja mis kujutas endast ühtlast tervikut. Uuele agendale pidi lõpliku hinnangu andma 21.–23. jaanuaril 1936 Tartus aset leidev usuteadlaste konverents. Sel puhul oli ülikooli kirikus ette nähtud jumalateenistus, mis pidi toimuma uue agenda järgi.

Koosviibimised kogudustes
3. novembril tõi Tallinna Pauluse koguduse perekonnaõhtu kokku haruldaselt palju koguduse liikmeid. Humoristliku kõne pidas hallipäine õpetaja Mohrfeldt. Meelelahutuse eest oli hästi hoolitsetud, ülirohkesti oli laulu ja muusikat, rikkalik oli einelaud, loterii iga pilet võitis. Kuid oli ka nurinat: kristlikel koosviibimistel pole kohased tantsuettekanded, mille koht on lokaalides.
Selliseid mõnusaid koosviibimisi peeti teisteski kogudustes. Nii oli 10. novembril koguduseõhtu Elvas, kus Helmi Mäelo kõneles noorte kodusest kasvatusest, esinesid koguduse koor, viiuliduo ja flöödisolist.
Eks pühapäeviti olnud kirikud, õpetajad ja kogudused ikka rohkem hõivatud. 3. novembril olid õpetajad Hassel­blatt ja Koppel ning Tallinna Jaani noortekoor jumalasõna viimas Iru koolimajja.
Immaanueli kirikus (Jõe 12) tähistati aga jumalateenistusega mandoliiniorkestri aastapäeva. Sõnaga täiendas seda K. L. Marley. 11.–17. novembrini toimusid Immaanueli kirikus igal õhtul evangeeliuminädala puhul suured äratuskoosolekud, kus vaheldumisi esinesid mandoliiniorkester, segakoor ja tütarlaste kitarriorkester.
Vennastekogudus (Kaupmehe 18) alustas sel päeval aga evangeeliumi kuulutamise nädalat meeskoori ja vendade-külalisjutlustajatega. Kuni 10. novembrini olid iga päev hommikul ja õhtul ette nähtud palvetunnid jumalasõna ja koorilauluga.

Novembris Tallinnas
Huvitavaid sündmusi oli sel kuul Kaarli kirikus. 10. novembril oli pidulik jumalateenistus Kaitseliidu Harju maleva 10. aastapäeva puhul. Jutlustas õpetaja Stockholm, kaasa teenisid kirikukoor Alfred Karafini (Karindi) juhatusel ja Kaitseliidu Tallinna maleva orkester F. Tammari juhatusel.
17. novembril korraldas Kaarli Vaestehoolekande Selts kontserdi-perekonnaõhtu Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus esinesid segakoor Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) juhatusel ja solistid. Kaetud oli tee- ja kohvilaud, muidugi oli ka loterii. Ei puudunud ka jumalasõna, mida jagas praost Aleksander Kapp. Õhtu sissetulek läks seltsile.
Tallinna Linnamisjoni Noorte Koondise avajumalateenistus 17. novembril Tallinna Jaani kirikus oli kokku toonud suure rahvahulga. Noori tervitas piiskop Rahamägi, kes sütitavas jutluses juhtis noorte tähelepanu misjonitöö vajalikkusele. Hiljem kohtuti hubasel perekonnaõhtul, kus kõnedega esinesid õpetajad A. Sommer, K. Steinberg ja A. Horn.
Eesti Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit tähistas jumalateenistuste ja aktustega 15. aastapäeva. Sel puhul oli Tallinna Jaanis 30. novembril pidulik jumalateenistus, kus teenisid piiskop Rahamägi, piiskoplik vikaar A. Sommer ja praost H. Kubu. Pidulik aktus oli 1. detsembril ühingu ruumes Lai tn 1.

Novembris Tartus
Mitu silmapaistvat sündmust oli Tartus. 2. novembril oli Peetri kirikus vaimulik kontsert vaeste heaks. Esinesid tallinlased Linda Enmaa (laul) ja Paul Pressnikoff (orel). Kuulajaid oli sel kontserdil kahjuks vähe.
Vastandina sellele oli järgmisel päeval Tartu Pauluses rahvarohke kontsert-jumalateenistus pimedate heaks, mis õnnestus ootamatult hästi nii ettekannete headuse poolest kui ka majanduslikult. Jutlustas H. Haamer. Lauljate kõrval esinesid ka pimedate koor A. Kiissi ja pimedate orkester J. Tamvergi juhatusel.
Tartu Pauluses oli veel üks heategevuslik üritus – 23. novembril korraldas Tartu Nais-karskusselts kontsert-jumalateenistuse vaeslaste heaks.

Piiskop Rahamäe külaskäigud
Ülikooli kirikus tähistas 29. novembril 15. aastapäeva Tartu üliõpilassegakoor. Jumalasõna eest hoolitsesid prof Kõpp ning vilistlane õpetaja Kimmel. Segakoor Enn Võrgu juhatusel esitas kaks laulu R. Tobiase ja E. Võrgu sulest. Koori hääleseadja, linna esitenor Rudolf Jõks esitas kaks vaimulikku soololaulu. Õnnitlejate hulgas oli ka piiskop Rahamägi.
Kauaaegsel pastoril Steinbergil sai täis 25 aastat õpetajaametis. Piiskop andis talle sel puhul üle koguduse annetatud kuldristi. Jumalateenistusel ja sellele järgnenud koosviibimisel oli rohkesti õnnitlusi. Hoolsasti õpitud laule kandis tundmusega ette kirikukoor köster Rehfeldi juhatusel. Orelil saatis helikunstnik Meta Tari.
14. novembril oli Kose kiriklas koos Ida-Harju praostkonna nõukogu. Arutluse all oli tegevuskava ja eelarve. Otsustati hakata korraldama koguduse päevi. Peeti ka soovitavaks organiseerida koguduste muusikalise külje arendamiseks kursusi nii kiriku töötegijatele kui ka teistele asjast huvitatuile, kelle õlgadel lasus koguduste muusikaline töö.
9. novembril saabus piiskop Rahamägi Raplasse, kus jutlustas õhtusel jumalateenistusel, järgmisel päeval võttis aga osa piiblipühast, kus hoolitses altariteenistuse eest. Jutlustas piiblitõlke toimetaja H. Põld. Esimest korda säras kirik täies elektrivalguses. Suur ja ilus kirik oli tungil rahvast täis.
Piiskop õnnistas ka ametisse koguduse uue juhatuse, manitsedes neid täitma oma kohustusi Jumala õpetust silmas pidades. Õpetaja Põld rääkis Vana ja Uue Testamendi tähtsusest, mis peaksid võrdväärset tarvitamist leidma. Muidugi ei saadud läbi muusikata, mida tegid laulu- ja pasunakoor.

Novembris Valgas
Ülemaailmne noorte palvenädal avati Valgas Noorte Meeste Kristliku Ühingu ja Noorte Naiste Kristliku Ühingu kaastegevusel jumalateenistusega 10. novembril. Jutlustas külalisena õpetaja A. Võõbus Tartu Paulusest. Palvenädalal jutlustasid kombekohaselt külalisõpetajad, muusika oli aga usaldatud gaidide koori ja noorkotkaste puhkpilliorkestri hoolde.
10. novembril peeti eelmise aasta eeskujul Valgas ka leskede püha, kus kaasa teenis kiriku lastekoor. Armulauale andis end üles 180 leske.
Valgas 16 aastat töötanud Peetri ja Luke kiriku köster Johann Pastarus läks pensionile. Tema lahkumise puhul korraldatud jumalateenistusel kutsus teenekas köster üles truuks jääma usule Jumalasse. Pastarus oli sündinud 25. detsembril 1862 Helmes, õppis Hummuli valla- ja Helme kihelkonnakoolis, 1881–1883 täiendas end Tartus Hollmanni seminaris. Töömeheteed alustas ta abiõpetajana Riidaja ja Koorküla vallakoolis, 1883–1904 oli Hummuli vallakooli juhataja ja 1908–1919 Käru kiriku köster.
Tähtsamaid kirikupühi novembrikuus oli muidugi surnute mälestamise püha 24. novembril. Tallinna Püha Vaimu kirikus oli sel puhul suur vaimulik kontsert. Kaarli kirikus oli sel päeval samuti asjakohane jumalateenistus, kus jutlustas õpetaja Stockholm. Ka Tartus olid sel päeval kirikud ja surnuaiad rahvarohked. Valitses üldine leinameeleolu. Lõbustusasutused olid suletud.

Tulekuid ja minekuid
Rakveres edendasid vaimulikku muusikat Kolmainu kiriku segakoor Robert Heinmetsa juhatusel ja Pauluse koguduse segakoor F. Grustami juhatusel. Viimasest oli kujunenud Rakvere kirikumuusika alustala, kelle esinemisi saatsid kiitvad arvustused. Omajagu aitas sellele kaasa ka Pauluse uus orel, mis endise harmooniumi asemel võimaldas mõjuvamat ettekannet.
Samal päeval valiti ametisse mitu pastorit. Suure-Jaanis oli selleks 5. aprillil 1905 Tartumaal Vaimastveres sündinud Aleksander Jürgenson, kes viimased eksamid Tartu ülikooli usuteaduskonnas oli sooritanud 1933. aastal. Prooviaasta oli ta teinud praost Rutopõllu juures Tartus. 1934 ordineeriti ta Tartu maakonna vikaarõpetajaks, seejärel sai temast aga Suure-Jaani õpetaja Rosenbergi isiklik adjunkt ja pärast õpetaja surma samas õpetaja kt.
Valjalas valiti ametisse Arnold Elken, kes oli sündinud 25. veebruaril 1909 Kodaveres, usuteaduskonna lõpetanud aga 1934. aastal. Veel praegugi pidas ta prooviaastat Tartu Pauluses õpetaja H. Haameri juures.
20. novembril asus organistina ja kantseleiametnikuna Tartu Pauluse 1. pihtkonnas ametisse Arnold Jakobson, kes selleks vabastati Loksa köstri kohalt.
Kuid kaotusi oli ka. 30. novembril suri Viru-Jakobi emeriitköster Jüri Müllerbeck. Tema matusest 7. detsembril võttis osa palju rahvast, mis näitas lugupidamist tema kauaaegse töö vastu koguduses ja seltskonnas. Sündinud oli ta 22. aprillil 1859 Simuna kihelkonnas. Õppis Simuna kihelkonnakoolis, hiljem töötas samas abiõpetajana, olles ühtlasi köster Normanni abiline.
Viru-Jakobi köster oli ta olnud alates 1888. aastast 47,5 aastat. Alles 1. oktoobril 1935 oli ta jäänud puhkusele.
Müllerbeck oli olnud andekas muusikamees. Tema orelimäng oli eeskujulik nii koraalide saates kui ka eel- ja järelmängude improviseerimises. Tähelepanu äratas ta ka koorijuhina. Tema algatusel kutsuti ellu Noorsookasvatuse Seltsi pasunakoor. Oodatud oli ta ka vaimulike talituste tegijana. Hinnatud majandusmehena oli Müllerbeck juhatuse liikmena tegev mitmes seltsis.
Mati Märtin