Noppeid kogudustest

Kirikud Eesti postmarkidel
Viimasel kümnel aastal on jõudnud Eesti Posti margi peale kuus EELK pühakoda. Viimati anti välja Võru Katariina kiriku mark ja esimese päeva ümbrik. 45 eurosenti maksva margi kujundas Riho Luuse ja ilmumiskuupäev oli 24.7.2013, trükiarv 50 000.
Margiga märgiti Võru luterliku linnakiriku õnnistamise 220. aastapäeva (24.07.1793). Eelmisel aastal tähistati ka kirikusse vendade Kriisade ehitatud oreli 100. aastapäeva.
Varasematel aastatel on markidele jõudnud Karja Katariina kirik (2005), Nõo Püha Laurentsiuse kirik (2006), Kanepi Jaani kirik (2007), Audru Püha Risti kirik (2008) ja Narva Aleksandri kirik (2009).

Iisaku kirikus on Maarjale pühendatud vitraaž
«Juba ammu plaanisime selle akna katta Maarja-teemalise vitraažiga, mis sobiks täiendama pikiseinas asuvat Maar­ja-altarit,» vahendab Iisaku õpetaja Avo Kiir. Mõte pani ringi vaatama sobilike kunstnike ning võimalike rahastajate järele. Otsustajaks sai samas praostkonnas Viru-Nigula kiriku altarivitraaž, mille autoriks on Andrei Lobanov.
Õpetaja Kiirele avaldas sügavat muljet kristlasest vitraažikunstniku meistrikäekiri, kus domineerib klassikaline stiil, ning ta otsustas tellida temalt ka Iisaku kirikusse vitraaži. Raha selle valmistamiseks annetas Iisaku juurtega ärimees Toomas Tamm, kes on ka kohaliku koguduse liige. Vitraažakna, kus peal Maarja lapsega, pühitses piiskop Einar Soone.

 

Omanäolised tekstiilid Ilumäel
Ilumäe kogudus sai kabeli 170. aastapäevaks kaks erilist katet, mille autoriks on tekstiilikunstnik Leeda Ots. Nimelt on nii kantsli- kui ka altaripõll ühelt poolt roheline ja teiselt poolt valge.
Juhatuse esimehe Õie Alti sõnul otsis kogudus sobiva kunstniku tööd tegema ise ja hooldajaõpetaja Meelis-Lauri Eriksoni ettepanekul leidiski kunstnik lahenduse kahepoolsetele katetele. Tegu on noore kunstniku esimeste kirikusse tehtud töödega ja kogudus on tehtuga väga rahule jäänud.
Kitsas vaip katab kolmandiku altarist ja laseb ka paekivil mõjule pääseda. Telgedel kootud vaibad oma lihtsa kujundusega on aga esinduslikud. Kasutatud on risti motiivi ja Ilumäe kihelkonna rahvariidetriipu.
Ka teine komplekt, mis ühtaegu sarnaselt eelmisega on punane ja lilla, on samuti valmis. Õie Alti sõnul kunstnik siiski lillat külge veel täiendab, et katted siis paastuajal kirikusse välja panna. Katete valmistamist on rahaliselt toetanud Lääne-Viru kultuurkapital.

Kirik oli sünnipäeval valges ehtes
Tallinna Jaani kogudus võis imetleda kiriku 146. aastapäeva tähistamisel valget komplekti tekstiile. Kuigi altaripõlle ja kaht kantslikatet esitleti juba varem, oli kolmest esemest koosnev komplekt kasutusel esmakordselt.
Nii paari aasta eest valminud roheliste katete kui ka valgete gobeläänide autor on Tiina Puhkan, kellele rohelised katted olid esimeseks kirikusse valminud tööks. Uued katted olid õpetaja Jaan Tammsalu sõnul koguduse kingitus iseendale, sest raha selleks koguti ise.
Koguduseliige tekstiilikunstnik Marju Raabe, kelle ettepanekul Puhkani poole pöörduti, ütles, et teda paelus autori varasemate tööde sügavus. Ühe katte motiiviks on kotkas, mis sümboliseerib Johannest, ja teisel oksad või tiivad, see sõltub juba vaatajast.
Eesti Kirik