Noore vabariigi esindusorel

Tallinna Kaarli kirikus asuv Walckeri orel on tänini Eesti suurim, aga omab ka tähtsat kohta Euroopa väärtuslikemate ajalooliste orelite seas.

Oleme Kaarli kiriku ehitamise juubeliaastas. Kui kiriku sissepühitsemispäeval, 1870. aasta IV advendil, tervitas kogudust Gustav Normanni valmistatud uus orel, siis 1923. aastal vahetati see välja Walckeri oreli vastu, mis oli noores Eesti Vabariigis esimene esinduslik uus orel. 

Varsti saja-aastane

Tänini on Tallinna Kaarli kiriku Walckeri orel suurim orel Eestis ja omab erilist positsiooni ka laiemalt. Maailmas ei ole sellest perioodist teist terviklikult püsinud Walckeri orelit ja ainuüksi sel põhjusel on Kaarli kiriku pillil tähtis koht Euroopa väärtuslikemate ajalooliste orelite seas. 

Kaarli uue oreli ehitamise eestvedaja oli Mihkel Lüdig, kes oli mitmekülgne muusik, organist, helilooja, ka Tallinna Kõrgema Muusikakooli esimene rektor. Avarasse kirikusse telliti Saksamaalt Eberhard Friedrich Walckeri firmalt suur 84 registriga romantilise ja orkestraalse kõlaga instrument, mille vastuvõtmine toimus lausa peaministri tasemel. Avakontserdil 24. jaanuaril 1924 esinesid Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Alfred Kalniņš Riiast. Kaastegevad olid kiriku koor ja solistid.

Kahe aasta pärast saab orel saja-aastaseks. 

Viled hüüdma

Orelit on erinevatel aegadel osade kaupa remonditud, ligi 500 vilet oli ilmselt 1940ndatel aastatel varastatud, nende asemele tellitud viled jäid materjali poolest originaalidele alla. Kui mina 1989. a Kaarlisse tööle tulin, oli palju registriridasid n-ö aukudega. Oli erinevaid põhjusi, miks viled hüüdma jäid ja tihti oli lihtsam need kõrvale tõsta. Oli vilesid, mida ei saanudki enam parandada, esines puitdetailidesse kuivanud pragusid jne. 

Kapitaalremondi ootuses leiti siiski aeg-ajalt võimalusi teha lokaalsemaid parandustöid ning hooldust. Suurem renoveerimine ootas ka, et kirik saaks remonditud. Sellega kaasnev tolm oleks juba korda tehtud oreli taas rikkunud. 

2013. a käivitati annetuskampaania „Viled hüüdma“ ja 2016. aastaks kogutud ca 59 000 eurot oli heaks stardirahaks alanud remondile. Töid tegi Mäeväli Orelitöökoda OÜ ja need planeeriti kolmele aastale nii suure töö kui jätkuva rahakogumise tõttu. Remonditööde alustamise ajal kasutasime digiorelit, mis nüüdki leiab altari juures aeg-ajalt kasutamist ning mida on väljagi laenatud – ka paavsti missale Vabaduse platsil.  

Tööd toimusid kolmes etapis, vahepeal saime instrumendil ka mängida, kuigi registrite koosseis, mida kasutada, võis muutuda päevadega. 

Suursugune kõla on orelil olnud kogu aeg. See on suure oreli pluss – midagi ikka töötab ja üldmulje jääb hea. 

Remondiga tehti kõik registrid erilise hoolega korda ja üldmulje on läinud eredamaks. Saksa meister Matthias Ullmann veetis orelis kaks ja pool kuud ning andis registrite viledele isikupärase ja samas kokkusulava intonatsiooni. Kui teada, et orelis on 5200 vilet, siis võib endale ette kujutada, milline töö see oli. 

Lopsakalt noobli kõlaga

Valides registreid erinevatele teostele kaob ajataju, sest võimalusi on väga palju. Kõige muu kõrval on renoveeritud ka klahvistik. See on reguleeritud kergemaks ja ühtlasemaks. 

Remondi valmimise tähistamiseks oktoobris 2018 kõlas kooride ja oreli esituses Toomas Trassilt tellitud „Orelisümfoonia psalmidega“. Suur töö oli valmis saanud. 

2016. a kirjutas oreliekspert ja organist Martin Rost: „Võimas orel täidab hiiglasliku ruumi lopsaka, noobli üldkõlaga, mõjumata seejuures rõhuvalt. Kõlavärvirikkus on peaaegu ammendamatu. Dünaamiline paindlikkus on tänu kahele rikkalikult sisustatud paisutusvärgile ja paisutusrullile ületamatu.“ 

Lõpetuseks saab lisada vaid tänu hoole ja oskusega tehtud töö eest. Orel kõlab oma hiilguses Jumalale kiituseks ja inimestele rõõmuks!

Piret Aidulo,

organist-koorijuht