Nikolaus Herman ja tema laulud

Lauluraamatuaasta

Vestluses lauluraamatuaasta teemal ütles peapiiskop Andres Põder, et kirikumuusikud peavad tutvustama koguduste liikmetele laulude saamislugu.
Lauludega on samuti nagu inimestega: kui me teame kellegi lugu, siis tunneme seda inimest lähemalt ja saame temast paremini aru. Martin Luther ütles: «On väga oluline, et igaüks teab, mida ja miks ta laulab.»
Paljud eesti lauluraamatu laulud on pärit Saksamaalt – Eestis ei teata, millises olukorras ja millisel põhjusel üks või teine laul Saksamaal moodustus. Sakslasena tahan näidata, kuidas või miks loodi mõni saksa koraal, mida Eestis ikka veel lauldakse, esitleda valiku luuletajaist ja nende lauludest.
Täna teeme tutvust Nikolaus Hermaniga, Lutheri tuttavaga, kes suri 15. mail 450 aastat tagasi Joachimsthalis Böömimaal. Herman elas seal 40 aastat, töötades kooliõpetajana: üks krahv oli katolikus linnas lagunenud hõbedakaevandusi uuendanud ning kaevurite jaoks evangeelse kiriku ja kooli rajanud. See kool ja ka kirik said Hermani töökohaks.
Millega Herman tegeles, enne kui ta Joachimsthali tuli, ei ole teada. Ta on sündinud Altdorfis Nürnbergi lähedal, arvatavasti 1500. aastal (mitte 1480, nagu KLPR mõnikord teatab). Tema perekonnast ei tea me midagi. 1518. aastal asus Herman oma töökohale Joachimsthalis abiõpetajana. Seal ta abiellus, tal olid ka lapsed.
1557. aastal pidi ta haiguse pärast oma ametist tagasi astuma. Kui Herman neli aastat hiljem suri, jäi temast maha hulga laule, mida ta oma pikal haigusajal tublilt luuletanud või kogunud ja parandanud oli.
Tema sõber ja pastor ning kooli esimees kirjutas matusenimestikku: «Nikolaus Herman, tore muusik, kes palju häid koraale ja saksa laule loonud, Issandas uinunud.»
Muusik? Jaa, ka muusik! Ta on palju meloodiaid loonud, sageli rahvaviise või keskaegseid viise järgides, näiteks jõululaulus «Nüüd Jumalale austuseks» (KLPR nr 7).
Hermani ülesandeks oli oma õpilastega laulmine. Vastavalt lihtsad olid tema viisid. Niisamuti ka tekstid: lihtne pildirikas keel, lühikesed stroofid, peaaegu alati ainult neli lühikest riimirida.
Kes oli Nikolaus Herman? Mitte teoloog ega luuletaja. Tagasihoidlik mees kirjeldas oma tööd niimoodi: «Ta oma lauludes on väljendanud Kristuse elu, õpetust ja imetegu.»
1560. aastal ilmus trükis esimene Hermani laulude kogumik «Pühapäeva-Evangeeliumid kõige aasta jooksul, lauludest koostatud», millest on viis laulu ka KLPRs. Need laulud ei olnud jumalateenistuse jaoks mõeldud.
Herman ise kirjutas, et tema laulud on «kooli- ja kodulaulud laste ning kristlikute peremehede jaoks. Kes neid kirikus kasutada tahab, teeb seda oma riskil».
Selle riski on sest ajast paljud kogudused enda peale võtnud, lauldes Hermani laule jumalateenistustel hea eduga. Pedagoog Hermanil oli õigus: tema laulud olid väärtuslikud eelkõige laste jaoks.
Näiteks need laulud, mis KLPRs leiduvad. Nende hulgas on katekismuslaulud, millest lapsed võivad kristliku usu baasi õppida, isegi pähe õppida, sest riimitud laused koos viisiga jäävad lihtsamalt meelde.
KLPR nr 422 «Meil igapäevast leiba Sa» meenutab meie­isapalvet. «Neljas palve igapäevast leiba» on siin Hermani pealkiri. KLPR nr 403 «Ju looja läinud päikene» on õhtulaul, millele järgneb Lutheri õhtupalve (EELK katekismuses lk 32): «Ma tänan Sind, mu taevane Isa … et Sa sel päeval oled mind armulikult hoidnud …­ Anna mulle andeks kõik mu patud … Varja mind sel ööl! … Olgu Sinu püha ingel minu juures, et kurjal vaenlasel poleks meelevalda minu üle!»
Nii ütleb reformaator ja tema õpilane ütleb nii (stroofides 2–4): «Sind täname nüüd südamest, et isalikust heldusest Sa täna kõige kahju eest meid oled hoidnud oma väest. / Kui vihastand Sind oleme, kõik seda andeks palume, süüd meile ära arva Sa, meid lase rahul hingata. / Ka vahiks inglid läkita, et kurat meid ei hukata. Meid tõve, tulekahju eest, sel öösel hoia armuväest.»
Imetlusväärne on siin tõlketöö ja -kunst: tõlkija Ferdinand Friedrich Meyer oli kirikuõpetaja Jõhvis ning Iisakus, hiljem praost Alutagusel; ta tõlkis ka psalme lõunaeesti keelde.
Meyeri tõlge on just nagu saksa eeskuju: lihtne keel, lühikesed read ja stroofid, head õppimiseks, toredad õppe- ja kasvatustööl. Selles oli Herman meister!
KLPR nr 151 «Su nimel, Issand, kõnnime» on Hermanil «üks püha kristlike rändurite laul». Laul põhineb keskaegsel laulul, mida inimesed ristiretkel laulsid. Ka merereisijad või palverändurid kasutasid seda laulu, hiljem inimesed, kes protsessiooni teha tahtsid.
Herman tegi sellest laulu elutee jaoks: elutee lõpp-punkt on igavene kodumaa Kristuse juures. Palved pühakutele on laulust kadunud – Herman on reformatsioonimees!
Kõige tähtsamad on Hermani 176 laulust tema piibellikud jutustuslaulud, trükitud 1560. aastal ja teine kogumik postuumselt 1562. aastal. KLPRs leiduvad kaks näidet: Jõululaul nr 7 «Nüüd Jumalale austuseks», kus ka viis on Hermani poolt, ja ülestõusmislaul nr 117 «See päev on meile saabunud», samuti Hermani viisiga.
Viimane laul on Hermani kavatsuse eriti silmapaistev näide, kui ta niisuguseid laule lõi. Kahjuks ei lobise laul nii, nagu KLPRs seisab, mitte midagi välja (sarnane leid nagu praeguses saksa lauluraamatus): viis stroofi, aga ainult kolm Hermanit järgides, siis mitu veidi igavat dogmaatilist stroofi, millel ei ole mitte midagi tegemist Hermani ja tema kavatsusega.
Eelmises «Uues lauluraamatus» näeb asi ikkagi parem välja. Siin leidub kümme stroo­fi, alati Hermanit järgides. Herman lõi tegelikkuses veel neli stroofi rohkem.
Nendes stroofides, mis täna puuduvad, jutustab Herman meile ülestõusmisloo tähtsatest episoodidest: naised räägivad Jeesuse haua juures ingliga; Jeesus ilmub jüngrite juurde; Jeesus jüngritega teel Emmause poole.
Aga siis jutustab Herman Vanast Testamendist, kuidas Simson lõvi ära võidab ja Assa linnavärava tiivad ära viib (Km 14:5–6; 16:3). Nii on Kristus surma võitnud ja surmariigi ning põrgu värava lahti muukinud. Järgneb jutustus sellest, kuidas prohvet Joona kolm päeva kala sees on (Jn 1–2).
Nii oli Kristus kolm päeva hauas ja pääses jälle hauast välja. Lõpuks on jutustus Iisraeli laste Egiptusest lahkumisest (2Ms 12). Selles jutustuses mängib Hermani juures paasatall peaosa; tema pärast läheb surmaingel meist (!) mööda. Ka hapnemata leiva mainib laul ära. Kõik vihjena armulauale ja selle tähendusele.
Niisugused vihjed Vanast Testamendist, mis Kristusele osutasid, olid ammust ajast populaarsed ja tähtsad: Piibel oli esimesest leheküljest Kristuse-raamat!
Originaalne teine stroof algab nii: «Vana madu, patu, surm …» – ja kristlased mõtlevad kohe Aadamale, Eevale ning maole, ka kui madu on neetud (1Ms 3). Ekspert räägib siin tüpoloogilisest interpretatsioonist.
Niimoodi õppisid ja memoreerisid lapsed ning nende perekonnad Hermani lauludest lauldavaid piibellikke lugusid vähese vaevaga. See oli Hermani ajal tungivalt vajalik: lauldi peaaegu ainult Maar­ja- ja pühadelaule, ning Piibel oli kaugeleulatuvalt võõras, tundmatu asi.
Tänapäeval on paljudel inimestel Eestimaal ja ka Saksamaal Piibli mõte niisama tundmatu. Kui tungivalt vajaksime Nikolaus Hermani sugust meest ja tema laule, kõigepealt tema jutustuslaule! Ilma piibliteadmiseta on kristlikul usul õrn, kergesti purunev alus.
Muide, Herman kinkis oma ülestõusmislaulule imeilusa viisi. See viis kirjeldab väravat või triumfikaart, mille kaudu võitja Kristus sisse kolib, jättes selja taha võidurongkäigus võidetud vaenlased: kuradi, päti, põrgu, häda, vaeva, surma. Tee ääres kogu loodus, taevas, päike, maa kurvastanud, aga nüüd rõõmustavad inimesed – peaaegu kuuldakse trompeteid.
Herman tahtis Joach­im­sthalis Lutheri ideid koolide kohta teoks teha, aga sattus sellega nõnda raskustesse, et küsis Lutherilt, kas ta peaks Joa­chimsthalist lahkuma.
Luther vastas, et ta peaks jääma ja vastu pidama: «Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21, juhtmõte 2011. aastal.) Kes teab, mida Jumal sinuga kavatseb!»
See osutus õigeks. Herman sai reformatsiooni parimaks õpetajaks ja luuletajaks laste jaoks.
25 aastat hiljem teatas Nikolaus Selnecker, et «Hermani evangeeliumide laule väga innukasti koolipoegade poolt Leipzigis tänaval lauldi». See on Hermani jaoks parim kinnitus ja tasu.
Albrecht Schmidt-Brücken
Saksamaalt Rottenburgist