Neeme Laanepõllu auks

Kirikumuusika liit on seoses Neeme Laanepõllu 100. sünniaastapäevaga andnud välja helilooja vaimuliku kantaadi «Jääv armastus» noodi.

«Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest?» – nende sõnadega Rooma kirjast algab Neeme Laanepõllu kantaat «Jääv armastus», mille vastvalminud noodi esitlus koos teose ettekandega toimub 21. aprilli missal Tallinna toomkirikus. Kantaadi kannab ette toomkoguduse koor Laudate Dominum Veljo Reieri juhatusel, solistiks on sopran Hele-Mall Leego, orelil Kadri Ploompuu.

Tagasihoidlikust talukohast konservatooriumi
Neeme Laanepõld on eesti muusikaloos tuntud nii helilooja kui teatri- ja muusikamuuseumi kauaaegse teadurina. Seal töötas ta aastatel 1963–1988, olles pühendunud ja asjatundliku töötajana muusikaosakonna hingeks.  Muuseumis töötades oli ta aktiivselt tegev rahvaviiside ja -pillide kogujana, aga ka muusika- ja kultuurilooliste artiklite kirjutajana ning muuseumi välja antud trükiste koostajana. Seal asutas ta ka ainulaadse moldpilliansambli, mis tegutses mitme aasta jooksul ja andis iseseisvaid kontserte.
Heliloominguga tegeles ta kogu elu, see oli ta suur kirg, millele pühendas suurema osa oma vabast ajast. Samuti on ta kirjutanud ja tõlkinud hulgaliselt laulutekste ning koostanud kümmekond laulikut.
Neeme Laanepõld sündis 11. jaanuaril 1913 Harjumaal Keila vallas Keelva külas talupidaja perekonnas. Muusikalise alghariduse omandas suures osas iseõppimise teel, kasutades kodus olevat harmooniumi ja 14aastaselt kingituseks saadud viiulit. Noorusaastatel oli ta aktiivselt tegev Keila koguduse noorte- ja muusikatöös. Tõsine muusikahuvi ja tugev side kirikuga viisid noore mehe Tallinna konservatooriumi.
1937. a avati seal nimelt oreliklassi juures ka kirikumuusika klass, kuhu ta oma sammud seadiski. Oma mälestustes «Pahupidipööratud päevad» kirjutab ta sisseastumisest: «Arvan, see oli minu elu õnnelikumaid silmapilke, kui sain teada, et pääsesin õppima.» Samas on kirjas, et tema vanaema oli selle üle hoopiski õnnetu ja ütles: «Köstrid on kõik väga vaesed, kas paremat elukutset, mis tulusam oleks, siis pole!» Orelit õppis Neeme Laanepõld prof August Topmani ja noore pedagoogi Hugo Lepnurme juures.
Neeme Laanepõld oli kirikumuusika osakonna I lennu üks lõpetajatest. 1940. a suleti kirikumuusika klass seoses nõukogude võimu kehtestamisega (taastati siiski veel Saksa okupatsiooni ajal). Hiljem täiendas ta ennast Tartu kõrgemas muusikakoolis oreli erialal ning Tallinna riiklikus konservatooriumis koorijuhtimise erialal.
Lõpetanud kooli, sai Neeme Laanepõld tööle Põlva kogudusse köstriks-organistiks. Sellest ajast on pärit tema vaimulikud koorilaulud. Sõja lõppedes polnud tal kirikumuusikuna enam võimalik jätkata, ta asus tööle esialgu Rahvaloomingu Maja muusikaosakonnas ning 1963. a muusikamuuseumis.
Neeme Laanepõllu heliloomingusse kuulub rikkalikult koori-, soolo-, rah­valikke ja lastelaule, instrumentaal­muusikat, sealhulgas rahvalaulude seadeid rahva­muusikaorkestritele ning -ansamb­litele. Suur osa tema loomingust põhineb eesti rahvaviisidel, need olid talle väga südamelähedased. Huvitav on fakt, et tema loomingust on ilmselt kõige laiemalt levinud hoopiski üks laulutekst, nimelt tuntud lastelaul «Põdra maja».
Neeme Laanepõld suri 27. veebruaril 1991 ja on maetud Keila vallas asuvale Karjaküla kalmistule.

Tagasi vaimuliku muusika juurde
Elu lõpul pöördus helilooja taas kirikumuusika poole. Kantaat «Jääv armastus» segakoorile, sopranile ja orelile on kirjutatud aastatel 1986–1987 ning see kanti esmakordselt ette Tallinna metodisti kiriku segakoori poolt 1989. a Tallinna Kaarli kirikus, juhatas Urve Aulis. Hiljem on seda veel kahel korral ette kandnud Kaarli kiriku kontsertkoor Piret Aidulo juhatusel.
Kantaat põhineb Rooma kirja 8. peatüki ja 91. psalmi tekstidel. Lugedes autori mälestusi näib võimalik, et teost luues on helilooja mõelnud oma varalahkunud õele.
Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas! (Rm 8:38,39)
Kadri Ploompuu,
helilooja tütar