Narvas peeti Mikael Agricola konverentsi

Tartu ülikooli Narva kolledžis peeti 6.–8. aprillini viies Mikael Agricola päeva konverents, millega märgiti ära Soome 100. ja reformatsiooni 500. aastapäev.

Osalejad olid Eestist, Lätist, Saksamaalt, Soomest ja Venemaalt. Konverentsil, mis oli pühendatud läti keeleteadlase Ojārs Bušsi (1944–2017) mälestusele, peeti seminare, kuulati 40 suulist ettekannet ja arutelude käigus pöörati kõrgendatud tähelepanu soome-ugri keelte ajaloole ja praegustele väljavaadetele.
Kõneldi Mikael Agricola ja Elias Lönnroti pärandist, soome keele ja kultuuri õpetamise aktuaalsetest küsimustest, soome-ugri keelte sotsio­ling­vis­tilisest olukorrast, keeleuurimise aktuaalsetest prob­lee­midest, Ida-Virumaa ja In­­­geri­maa soome-ugri vähemuskeelte saatusest ja staatusest.
Soome keel on Narvas praktiliselt hääbunud, kuid kaks korda kuus toimub soomekeelne luterlik jumalateenistus. Soomekeelne jumalateenistus, kus osalesid ka konverentsist osavõtjad, peeti laupäeval, teenisid õpetajad Urmas Karileet ja Vladimir Batuhtin. Kultuuriprogrammi raames laulis Eesti Rahvusmeeskoor ja Narva ingerisoome koor „Iloiset ystävät“
Soome keele päeva peetakse traditsiooniliselt Soome vaimuliku, soome kirjakeele rajaja, Soomes ühe tähtsaima reformatsiooni edendaja, katekismuse autori, Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval, 9. aprillil. 1536. aastal oli Agricola õppimas Wittenbergis, kus tutvus ka Lutheriga. Ta oli esimene luterlik Soome piiskop.
Agricola suri 1557. aastal tagasiteel rahuläbirääkimistelt Venemaal. 9. aprill on ühtlasi ka soome rahvaluulekoguja, rahvavalgustaja, maailmakuulsa eepose „Kalevala“ koostaja Elias Lönnroti (1802–1884) sünniaastapäev.
Sirje Semm