Narva-Jõesuu kogudusemaja lugu

Narva-Jõesuus Koidu tn 19 asuva kogudusemaja saatus on olnud lahutamatult seotud kohaliku luteri koguduse saatusega.

Iseseisev Narva-Jõesuu kogudus moodustati kohalikest elanikest 1903. a 11. oktoobril. 1906. a algatas eestseisus koguduse üldkogus toimunud hääletuse põhjal kooli ehitamise koguduse palvemaja platsile Narva-Jõesuus Koidu tn 19.

Maja saamise lugu
Platsil olnud vana lagunenud palvemaja lammutati ja selle asemele ehitati koolihoone koos palvemajaga. Sel ajal oli koguduses ligi 2000 liiget. Valminud koolihoone anti 1907. a Narva-Jõesuu Kooliseltsi palvel neile 12 aastaks rendile ja ülalpidamisele tingimusel, et nad seal kohalike laste jaoks kahe­klassilise rahvakooli avavad.
Sellest ajast alates võib lugeda Narva-Jõesuu kogudusemaja ajalugu. Sel aastal tähistab see oma 112. tegutsemise aastapäeva, sest maja on kogu aeg erineval viisil kasutuses olnud.
Pärast II maailmasõda 1946. a toimunud koguduste registreerimise ajal ei leidunud Narva-Jõesuus 20 isikut, kes oleksid nõustunud koguduse registreerimise taotlusele alla kirjutama. Kogudus jäigi registreerimata, kogudusemaja aga elas võõrastes kätes edasi.
1947–1948 remonditi hoone sõjahaavadest ja avati seal taas kool. Nõukogude ajal olid Narva-Jõesuu kogudusemajas üksteise järel kool, polikliinik, raamatukogu, miilitsajaoskond ja täitevkomitee.

Koguduse taassünd
Narva-Jõesuu koguduse taassünd toimus 1992. aastal, kui diakon Ralf Alasoo algatusel taastati Narva-Jõesuu kogudus. 9. märtsil 1993 otsustas EELK konsistoorium lugeda koguduse taastatuks ja võtta Viru praostkonna koosseisu. Kirikukogu kinnitas konsistooriumi otsuse 20. aprillil 1993.
Koidu tn 19 kogudusemaja tagastati omandireformi käigus kogudusele samuti 1993. a.
Koguduse loomisest alates toimuvad kogudusele tagastatud majas taas regulaarselt jumalateenistused. Ja kuigi Narva-Jõesuu luteriusu koguduse arvukust ei anna enam kuidagi võrrelda II maailmasõja eelsega, on kogudus jõudumööda oma maja eest hoolt kandnud: 1992–1993 ehitasid koguduseliikmed omal jõul kirikuks ja jumalateenistuste pidamiseks ümber kunagise palvemaja osa, kus nõukogude ajal oli viimasena sees raamatukogu ja polikliinik.
Annetuste toel on uuendatud kogudusemaja välisfassaadi, parandatud teise korruse lage ja vahetatud aknad.
Kogu tegevus vana maja nüüdisajastamisel toimub erinevatest fondidest taotletud ja saadud toetuste abil: maja sisetööde tegemiseks on tellitud renoveerimisprojekt, uuendatud on majja tulev elektrikaabel ja paigaldatud tänapäeva nõuetele vastavad elektrikilbid.

Kogudusemaja ootab remonti
Pärast 1947.–1948. aastal tehtud remonti ning elektri, keskkütte ja veevarustuse sissetoomist umbes samal ajal on nõukogude ajal tehtud remondid piirdunud ülevärvimise ning vaheseinte ja -lagede lisamisega, mis nüüd vajavad lammutamist, et ruumid saaks tagasi endise kõrguse ja avaruse. Täielikult on amortiseerunud majasisesed kommunikatsioonid – hoone on täiesti ilma keskkütteta ja enamjaolt elektrita, kohest vahetamist ootab veevarustustrass.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kohaliku omaalgatuse programmist saadud finantsabiga ja Narva-Jõesuu linnavalitsuse toetustega alustati kogudusemaja sisetöid: vahetati maja I korruse vee- ja kanalisatsioonitorustik ning ehitati välja tänapäeva nõuetele vastav, invakohastust võimaldav tualettruum ja kirikukohviku köögiosa.
Kahjuks ei saa koguduseliikmed oma uuest ruumist täit rõõmu tunda, sest renoveerimistööde käigus selgus, et majja tulev veevarustustrass on oma aja ära elanud. Möödunud sajandi viiekümnendatel maasse kaevatud raudtoru on täiesti läbi roostetanud ja kohe laiali pudenemas.
Siinkohal on paslik ära märkida, et kogudus võtab tänu ja rõõmuga vastu igasuguse heast südamest tuleva abi.
Narva-Jõesuu Niguliste koguduse arvelduskonto Swedban­-
­­kis on EE762200001120255608.
Liina Piirisalu,
EELK Narva-Jõesuu Niguliste koguduse liige