Näitused, mis kannavad sõnumit

Diakon Erkki Juhandi teenis Viimsi Püha Jaakobi kogudust neliteist aastat. Pärast seda, kui 1994. aastast koguduse loomise juures olnud vaimulik 2007. aasta sügisel reservi arvati, pole ta Viimsi kogudusega otseselt seotud enam seitse aastat.

Viimsi koguduse rajajana ja kiriku ehituse algatajana pole vaimulik Viimsi rahvale ega Viimsi rahvas vaimulikule võõraks jäänud. Nimelt korraldab Erkki Juhandi järjepidevalt vähemalt kuus korda aastas Viimsi kirikus või Rannarahva Muuseumis kunstinäitusi. Esimene näitus seati üles kiriku pühitsemise päeval, jaagupipäeval 2007. aastal ja see oli kunstnik Ove Büttneri töödest. Viimsi mõisas oli varasemaltki olnud üleval Jüri Arraku töid, ikooninäitusi, Tunne Kelami fotode näitus Püünsi koolimajas, aga need olid seotud Viimsi kirikupäevadega.

Hindab kunsti
Professionaalsete kunstnike regulaarselt toimivat galeriid kirikuhoones peab Erkki Juhandi üsna unikaalseks nähtuseks Eesti kunsti- ja kirikuelus. Ja ta nimetab nimesid nagu Andres Tolts, Raul Meel, Tiit Pääsuke, Silvi Liiva, Evi Tihemets, Mare Vint, Uno Roosvalt. Need on kunstnikud, kes oma maale või graafikat on usaldanud vaatamiseks välja seada pühakotta.
«Sel aastal olid näitusel Soome õigeusukiriku piiskopi Arseni täiesti unikaalsed ikoonid, mis olid tehtud ühe erakabeli jaoks Soomes,» toob kuraator Juhandi näite ja lisab, et põnevaid kohtumisi kunstnikega ja näitusi on kaheksa aasta jooksul olnud ligi 40. «Kunstnikud ja vaatajad on selle tegevuse väga hästi vastu võtnud, kunstnike liit on minu hea koostööpartner.» Erkki Juhandi ise on käinud ka kunstikoolis ning paljusid kunstnikke, kelle näitusi ta on teinud, teab juba lapsest saati oma kunstnikust isa kaudu.
«Kunstnikud isiksustena on huvitavad, andekad loojanatuurid. Iga koostöö algab suhtest isiksusega, loojaga. Mõnega tekib hea side ja sõprus. Suhtlusest algab tulevase näituse koostamine. Kuraator ei ole muud kui vahendaja kunstniku ja publiku vahel, kuid samas kannab ka vastutust terviknäituse eest,» selgitab ta.

Kunst kirikus
Erkki Juhandi annab endale aru, et tegu ei ole mingi tavalise galeriiga ja «alati tuleb arvestada sellega, et Viimsi on tegevkirik, kus keskseks on kogudus ja inimesed, kes tulevad pühapäeval jumalateenistusele, kus toimuvad ametitalitused». «Ka koguduse liikmele, kes teenistusele tuleb, peab jääma ruumi jumalasuhteks,» ütleb ta.
Kuraatorina teab ta, et kirikusaal seab oma nõudmised kunsti eksponeerimisel. Keskmeks peab alati jääma altar – ei muud. Viimsi kiriku ja selle vabade seinapindade kiituseks ütleb ta, et «see on ainus koht Eesti pühakodadest, kus saab teha regulaarselt näitusi nii, et ruum ei ole üle koormatud». Alaliselt paigaldati sel kevadel kirikusaali bareljeef president Lennart Merile, kes oli kirikuehituse patroon.
Suheldes kunstnikega selgitab ta, millised tööd on sobivad kirikusse ja mis jääb eemale. «Küllap ma adun, kellele tulevase näituse ettepanek teha – seega ei ole ma olnud tsensor. Ka muusikas ei sobi iga šlaager kirikus laulmiseks, isegi kui esitaja on oma ala professionaal. Pühakojas näidatav kaasaegne kunst on katkematu osa kristliku kunstipärandi ahelast.»
Euroopas olevat see üsna mõistetav, et kirik esitleb oma ruumes ka kaasaegset kunsti, Erkki Juhandi on ka ise käinud paljudes kirikutes maailmas, kus regulaarsed näitused on osa koguduse kuulutustööst, ning ta nimetab, et «suvel Brüsseli katedraalis nägin huvitavat kontseptuaalset kaasaegse kunsti näitust». Ja lisaks on linnaäärsed väikegaleriid võitmas inimeste poolehoidu.
Enda kui kuraatori eeliseks peab ta seda, et kehastub ka ise žüriiks ja nii saab paindlikult mõtelda ja planeerida. «Kunstnikke otsida pole enam vaja, sest näituste järjekord on pikk. Lähemad kaks aastat on planeeritud,» lisab ta.

Kunstiga Jumalat teenimas
«Ma leian, et Jumalat saab teenida väga mitmel moel. Ja kui inimesel on sellised anded – me nimetame ju ka kunstnikke loojateks … Nad jäädvustavad selle, mida on kogenud, tahtnud pildile panna. Kuidas nende kätt on juhitud. Tähtis on ju ka see, et keegi seda näeks. Et pilt kõnetaks, et tekiks uus mõte, mida igaüks kogeb juba omal moel,» selgitab Erkki Juhandi. «Pilt õpetab kaduvas nägema kadumatut.»
Galeristi töö kohta ütleb ta, et eks see tegevus «armastuse töö koguduse jaoks teatud mõttes on». Erkki Juhandi nimetab ise seda tegevusharu oksaks, «mis hakkas kasvama ja on juurdumas tugevamalt».
Reservvaimulikuna hooldab ja aitab ta teenida seal, kus vaimulikud on teda kutsunud, eelkõige Hageri ja Saku koguduses. Viimsis on tema teenimise töö praegu seotud näituste korraldamisega. «Ma olen kogudusele tänulik, et saan kodukiriku jaoks midagi teha. Näitused ei ole mingid iluasjad ega kaunistused, nad siiski kannavad sõnumit. Kunsti võib ju kritiseerida, aga võib ka vaadata ja püüda mõista.»
Erkki Juhandit on kuraatorina hinnatud ja talle on usaldatud näitusi teha teisteski kohtades, näiteks Tallinna Kunstihoone galeriis, Nordea Kontserdimajas, Eesti Draamateatris ja mitmetes galeriides üle Eesti.
Erkki Juhandi ütleb, et teda ei tiivusta hall alatoon, ei loomingus ega elus. Seepärast seab ta ka näituste korraldamisel eelkõige endale kõrgeid nõudmisi. «Iga väljapanek ei ole näitus. See peab olema läbi mõeldud nii oma sisult kui läbi töötatud ja kohaselt vormistatud.»
Talle teeb rõõmu, et kohalik rahvas on kunstinäitused kirikuelu osana hästi vastu võtnud. «Reeglina on näituse avamine pühapäeviti pärast jumalateenistust. Oleme püüdnud koos õpetaja Mikk Leedjärvega nii hoida, et pühapäevane koguduserahvas saaks sellest osa ja ei kasvaks lahku. Kuigi meil käib avamisel ka palju pealinna rahvast.»
Mitmeid üritusi ja näitusi tehakse koos Viimsi vapimärgi ehk siis Rannarahva Muuseumiga. Nagu ka viimane, kolmekuningapäevani avatud olev Anu Raua vaibanäitus. Nii suures mahus – umbes 30 vaipa – üle maailma kokku saada ei ole olnud kerge. Vaibad annavad siin oma etenduse ja lähevad tagasi kodudesse, hoidlasse, seina peale.
«Kunstnik Anu Raua vahendatu on lummav. Teda on meil ainult üks. Meisterlik ja õpetlik. Tema looming, ka sõnaline, lähtub eesti rahva talupojatarkusest, mõistusest ja südamest. Kandes väärtusi nagu inimlikkus, jumalikkus, kodu, hoolivus, aeg ja ajatus, kodumaa ja armastus. Eriti viimane – armastus.»
Armastusest ja hoolivusest on kantud ka vaimulik Erkki Juhandi töö.
Sirje Semm